Kohus teeb Rõivast tapmisega ähvardanud mehe süüasjas otsuse kuu lõpus ({{commentsTotal}})

Martin Kattai
Martin Kattai Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaitsja taotles teisipäeval Tallinna ringkonnakohtus peaminister Taavi Rõivase tapmisega ähvardamises süüdi mõistetud mehe kriminaalmenetluse lõpetamist, kohus teeb otsuse kuu lõpus.

Kaitsja Henrik Kirsimäe taotles Harju maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning Martin Kattai (33) suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Alternatiivselt palus kaitsja vajadusel saata Kattai kriminaalasja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus langetab otsuse 22. septembril.

Juuni keskel mõistis maakohus Kattaile kaheaastase vangistuse, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kolm kuud. Kattai viidi vanglasse otse kohtusaalist. Kohus mõistis Kattaile karistuse ülejäänud osa tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Ühtlasi tegi kohus Kattaile kohtu korralduse eiramise eest 500 euro suuruse trahvi, kuna ta filmis mobiiltelefoniga kinnist kohtuistungit ja pani need lõigud sotsiaalvõrgustikku üles.

Kohus mõistis Kattaile rangema karistuse, kui nõudis talle kohtuvaidluses riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Evestus taotles Kattaile pooleaastast vangistust, millest tal oleks tulnud vanglas kohe ära kanda üks kuu.

Kattai kaitsja Henrik Kirismäe leidis kohtuvaidluses, et Kattai suhtes tuleks kriminaalasi lõpetada süüteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.

Riigiprokuratuur süüdistab Kattaid selles, et ta ähvardas mullu sügisel korduvalt oma Facebooki lehel peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Süüdistuse kohaselt avaldas Kattai ähvardavaid postitusi mullu 15. ja 25. septembril ning 4. ja 16. oktoobril.

Lisaks postitas Kattai Rõivasele suunatud tapmisähvarduse Reformierakonna toonase peasekretäri Martin Kuke Facebooki lehele, märkis süüdistus.

Seejuures kogus ja avaldas ta erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

Kattai on kohtueelses menetluses tunnistanud, et süüdistuses märgitud tekstid ning sõnaavaldused sotsiaalmeediavõrgus Facebook on esitatud tema poolt, kuid leiab, et tema tekstides puuduvad ähvardusele viitavad kuriteotunnused.

Keskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.

Uurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

"Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon," ütles uurimist juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ERR.ee-le.

Evestuse sõnul oli mehe käitumises selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: