Kohus teeb Rõivast tapmisega ähvardanud mehe süüasjas otsuse kuu lõpus ({{commentsTotal}})

Martin Kattai
Martin Kattai Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kaitsja taotles teisipäeval Tallinna ringkonnakohtus peaminister Taavi Rõivase tapmisega ähvardamises süüdi mõistetud mehe kriminaalmenetluse lõpetamist, kohus teeb otsuse kuu lõpus.

Kaitsja Henrik Kirsimäe taotles Harju maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ning Martin Kattai (33) suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist süüteokoosseisu puudumise tõttu.

Alternatiivselt palus kaitsja vajadusel saata Kattai kriminaalasja maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus langetab otsuse 22. septembril.

Juuni keskel mõistis maakohus Kattaile kaheaastase vangistuse, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda kolm kuud. Kattai viidi vanglasse otse kohtusaalist. Kohus mõistis Kattaile karistuse ülejäänud osa tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Ühtlasi tegi kohus Kattaile kohtu korralduse eiramise eest 500 euro suuruse trahvi, kuna ta filmis mobiiltelefoniga kinnist kohtuistungit ja pani need lõigud sotsiaalvõrgustikku üles.

Kohus mõistis Kattaile rangema karistuse, kui nõudis talle kohtuvaidluses riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Evestus taotles Kattaile pooleaastast vangistust, millest tal oleks tulnud vanglas kohe ära kanda üks kuu.

Kattai kaitsja Henrik Kirismäe leidis kohtuvaidluses, et Kattai suhtes tuleks kriminaalasi lõpetada süüteokoosseisu puudumise tõttu tema tegevuses.

Riigiprokuratuur süüdistab Kattaid selles, et ta ähvardas mullu sügisel korduvalt oma Facebooki lehel peaminister Taavi Rõivast tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega. Süüdistuse kohaselt avaldas Kattai ähvardavaid postitusi mullu 15. ja 25. septembril ning 4. ja 16. oktoobril.

Lisaks postitas Kattai Rõivasele suunatud tapmisähvarduse Reformierakonna toonase peasekretäri Martin Kuke Facebooki lehele, märkis süüdistus.

Seejuures kogus ja avaldas ta erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

Kattai on kohtueelses menetluses tunnistanud, et süüdistuses märgitud tekstid ning sõnaavaldused sotsiaalmeediavõrgus Facebook on esitatud tema poolt, kuid leiab, et tema tekstides puuduvad ähvardusele viitavad kuriteotunnused.

Keskkriminaalpolitseinikud pidasid Kattai kuriteos kahtlustatavana kinni mullu oktoobris.

Uurimine tuvastas, et mees kogus ja avaldas erinevat infot peaministri võimaliku elukoha kohta, kirjeldas peaministri isikukaitsjate töötaktikat ning nende kasutatavaid vahendeid.

"Teise inimese tapmisega ähvardamine ei saa olla aktsepteeritav ning sellisele teole järgneb õiguskaitsjate reaktsioon," ütles uurimist juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ERR.ee-le.

Evestuse sõnul oli mehe käitumises selgeid ohumärke, kuna tema avaldused sisaldasid otseseid ähvardusi kõrge riigiametniku suhtes ning ka viiteid konkreetsetele sammudele, mida ta ähvardatava jälgimiseks teinud oli.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Toimetaja: Marek Kuul



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: