Põldoja: Inbank ei ole veel otsustanud, millisele börsile minna ({{commentsTotal}})

Allutatud võlakirjade avaliku pakkumise välja kuulutanud Inbanki üks asutajaid Priit Põldoja ütles, et ettevõte plaanib paari-kolme aasta pärast aktsiad börsile viia, kuid kas minnakse Tallinna börsile, ei ole veel lõplikult kindel, ehkki see on nende esimene eelistus.

Põldoja rääkis ERRile, et Inbank on viimastel aastatel kasvanud kiiremini kui sada protsenti.

"Me jätkame kasvu Eestis, toome turule uusi tooteid, meil on samuti tegevus Lätis, aga peamine kasvupotentsiaal tuleb seoses Poola turule minekuga järgmise aasta alguses," kirjeldas ta panga plaane.

Uutesse riikidesse kasvades on pangal vaja kaasata ka hoiuseid ning nüüd hakatakse Põldoja sõnul seda tegema ka Poola turul, samal põhjusel minnakse ka Saksamaa ja Austria turule.

"Oleme välja öelnud, et nüüd võlakirjadega turule tulemine on esimene samm selleks, et tulla tulevikus ka aktsiatega börsile. Näeme seda perspektiivi võib-olla pigem kahe-kolme aasta pärast, kui ettevõte on piisavalt suur selleks, et ka aktsiakapitali kaasata," märkis ta.

Küsimusele, kas pank sihib börsi põhinimekirja, vastas Põldoja, et hetkel ei ole nad isegi seda otsustanud, mis börsile minna ja kuidas minna.

"See on pigem selline filosoofiline otsus, mille oleme teinud, et tahame olla avalik ettevõte, me tahame kaasata raha ja investoreid, tahame anda neile võimalust olla Inbanki kasvuloos üks osa. Mil viisil tehniliselt me seda teeme, seda otsustame tulevikus," nentis ta.

Ettevõtjana näeks Põldoja enda sõnul, et Inbank läheks Tallinna börsile, kuid lõplikult ta seda kinnitada ei tahtnud ja tunnistas, et selles osas on kõik veel lahtine.

Teenuste laienemise asemel keskendub pank olemasolevate valdkondadega uutele turgudele minekule. "Oleme Eestis küll laiendanud järelmaksupakkumist ettevõtetele, oleme teatud määral tulnud uute tehnoloogiliste pakkumistega turule, kindlasti jälgime uusi võimalusi ka Eesti turul, aga meie kasvu näeme pigem olemasolevate toodetega rahvusvahelistumises," kinnitas Inbanki asutaja.

Põldoja sõnul on Eestis küll väljaarenenud pangandusturg, aga see ei ole tingimata väga konkurentsitihe.

"Kuna siin ikkagi on pigem kolm-neli suurt Skandinaavia panka, on sellise fokusseeritud niši spetsialistpangal nagu Inbank hea võimalus kasvada, samuti oleme täna selgelt Eesti turu parimad hoiuseintressi pakkujad," lausus ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: