Viktor Trasberg: maamaksu asemele kinnisvaramaks ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli dotsent ja endine Keskerakonna riigikogu fraktsiooni nõunik. Autor: Postimees/Scanpix

Erinevalt Eestist kasutatakse mujal maailmas kinnisvaramaksu, mis võimaldab viia omavahel vastavusse omaniku maksukohustuse, avaliku sektori poolt saadava teenuse hulga ja kinnistuomaniku maksevõime, kirjutab Viktor Trasberg oma arvamusloos.

Kas toit on kallis sellepärast, et põllumaa on kallis või vastupidi – põllumaa hind on kõrge sellepärast, et toit on kallis? Majandusteooria vastab sellele üheselt – maa hind sõltub selle abil saadava teenuse või toote väärtusest. Seega, mida suurem toidu nõudlus ja hind, seda kõrgem on omakorda ka toidu tootmiseks vajaliku põllumaa väärtus.

Keskkonnaministeerium on teada andnud, et võtab lõpuks ette järjekordse maahindamise, mida on edasi lükatud 15 aastat. Miks see ühiskonnale oluline peaks olema? Aga sellepärast, et riigi antud hindest sõltub maamaksu suurus – seda nii eraisikute kui ka äriühingute maaomandile.

Olukorra teeb huvitavaks asjaolu, et alates viimasest arvestuslikust hindamisest on maa turuhind tõusnud kümneid kordi. Aga maamaksu mõttes elame täna ikka veel Euroopa Liidu eelses krooniajas. Loogiline oleks arvata, et maa väärtuse kümnekordne üleshindamine toob kaasa ka olulise maamaksu tõusu. See ongi peapõhjus, miks eelnevate aegade valitsused pole julgenud lasta maa väärtust korrapäraselt hinnata, sest maamaksu tõstmisega populaarsust just ei kogu.

Keskkonnaministeeriumi väitel on tegevuse eesmärk ka „maa maksustamise lahtisidumine maa hindamisel saadud väärtusest“. Ülimalt huvitav – mille alusel siis omavalitsused maamaksu hakkavad küsima ja milleks seda riigipoolset hindamist siis üldse vaja on, kui maamaks ei sõltu maa arvestuslikust väärtusest?

Väidetavalt saab „ajakohase maa korralise hindamise tulemusena … iga maaomanik ülevaate oma maa hetke väärtusest“. See ei ole tõsiseltvõetav – kui inimene tahab tõesti teada oma maa hinda, siis ta tellib hinnangu kinnisvarabüroolt. Ainult selleks, et igale omanikule maa hetkehinna kohta infot jagada, ei ole riigil vaja küll miljoneid kulutada.

Maa ümberhindamise vajadus tegelikkus on ikka ühene – riigil, antud juhul siis kohalikul omavalitsusel, on lihtsalt rohkem maksuraha vaja.

Maksuteoreetikutele üldiselt maamaks meeldib. Seda mitmel põhjusel. Maamaksu abil kogutavat raha ja selle kulutamise eesmärki on võimalik üsna otseselt seostada. Kuna maa kasutamine ja maast kasusaamine on võimalik alati ka mõningase riigipoolse panustamise kaudu, siis käsitletakse maamaksu kui tasu avaliku sektori teenuste eest. Infrastruktuuri ja selle hooldamise, õiguskaitse ja muude teenuste tase kandub otseselt üle ka maa hinda ehk maaomaniku omandi väärtuse kasvu.

Maamaksu kaudu on võimalik mõjutada ka maa kasutamise viise ja suurendada selle majanduslikku efektiivsust. Maamaksu saab alati kätte, seega on see eelarveliselt üsna täpselt prognoositav.

Täna saab kogu Eesti riigisektor maamaksust alla 1 protsendi kogumaksudest; Euroopa Liidus (koos kinnisvara maksustamisega) on see keskmiselt 3 protsenti. Kohaliku omavalitsuse maksutuludest moodustab maamaks 6 protsenti, aga selle osakaal väheneb pidevalt.

Aga kuidas hinnata Eesti maamaksusüsteemi üldist efektiivsust? Meil on väga hästi korraldatud maa omandisuhte registreerimine, kaitse ja omandi üleminek. Kuid Eesti maamaksusüsteem tervikuna ei vasta paraku heale maksule omastele tingimustele. Tooksin välja vähemalt kaks põhjust.

Esiteks moonutavad Eestis kehtestatud populistlikud maamaksusoodustused turumajandusele omast võrdväärse vahetusprotsessi põhimõtet.

Teiseks püütakse maamaksu koormata selliste funktsioonidega, mida see põhimõtteliselt ei saa täita. Mis toob omakorda kaasa uued moonutused.

Kui käsitleme maamaksu kui tasu avaliku sektori teenuste eest, siis laialdane maksuvabastus tähendab selle teenuse jagamist maaomanikele tasuta. Samas kandub avaliku sektori teenus üle maa hinda ehk tõstab ka nende maaomanike vara väärtust, kes midagi ei maksa. See ei ole turumajandus!

Samuti ei sõltu maamaksuvabastus inimeste jõukuse tasemest ja maksevõimest. Seega ei ole see ka sotsiaalselt õiglane. See ei ole efektiivne ka näiteks linnaliste piirkondade arengu mõttes, kui seal elavad koos väga erineva sissetulekuga inimesed, kelle võime panustada piirkonna arengusse on ülimalt erinev.

Maamaksuvabastus tähendab teiselt poolt maksukoormuse suuremat kandmist nende maaomanike poolt, keda maksuvabastused ei hõlma. Mis toob omakorda kaasa ebaefektiivsuse, sest see maksukoormus ei ole diferentseeritud kinnisvara väärtuse alusel, mis üldistatult võiks peegeldada inimeste maksevõimet. Ehk siis kõige rikkamad ja kõige vaesemad maksavad maamaksu ruutmeetri eest täpselt sama palju.

Kui maa maksutatav väärtus suureneb 10 korda, siis võiks eeldada ka selle ülekandumist maamaksu suurusesse. Aga kuna maksuvabastuse saajad ei maksa endiselt midagi, siis langeb kogu see maksukoorem seda rängemana kõikidele teistele maaomanikele. Sõltumata nende tegevusvaldkonnast või maksevõimest.

Erinevalt Eestist kasutatakse mujal maailmas kinnisvaramaksu, mis võimaldab viia omavahel vastavusse omaniku maksukohustuse, avaliku sektori poolt saadava teenuse hulga ja kinnistuomaniku maksevõime.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.