Eesti lennujuhid hakkavad „pimelende” nägema järgmise aasta kevadel ({{commentsTotal}})

Kaitseväe Muhumaa radaripost.
Kaitseväe Muhumaa radaripost. Autor/allikas: www.mil.ee

Eesti lennuliiklusteenindus hakkab kaitseväe radaritelt automaatselt saama infot välja lülitatud transponderitega lennukite kohta eeldatavasti järgmise aasta kevadel.

"Koostöös erinevate Eesti ametkondadega on olemas selgus, milliste infotehnoloogiliste lahenduste ja turvameetmete kasutuselevõtmisel on tagatud primaarradari informatsiooni edastamine lennujuhtidele Tallinna lennujuhtimistorni viisil, et täidetud on kõik turvanõuded," ütles ERR-ile Lennuliiklusteeninduse AS-i sidetehnika osakonna juhataja Mati Tarlap.

Ta lisas, et vajalikud lepingud on kaitseministeeriumiga ettevalmistamisel ja loodetavasti sõlmitakse veel sügisel. Tarlap ütles, et esmase hinnangu järgi võiks vastav informatsioon saada lennujuhtide käsutusse 2017. aasta märtsis.

Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe on öelnud, et praegu toimub lennuohutuse tagamiseks regulaarne teavitusahel, kus kaitsevägi suuliselt annab eelhoiatust lennuliiklusteeninduse vastutusalas toimuvatest transponderiteta lendudest.

Ka Rootsil on kavas võtta kasutusele meetmeid, mille abil saaksid tsiviillennunduse lennujuhid märgata välja lülitatud transponderiteta lennukeid ja sarnaseid samme kaalutakse ka Soomes.

Primaarradarid on üldjuhul kasutusel relvajõududes. Primaarradar saadab välja elektromagnetlaine impulsse, mis lendavalt objektilt tagasi peegeldudes annavad radarile märku lendavast objektist. Tsiviillennunduses on aga tavaliselt kasutusel sekundaarradarid, mis on objekti asukohast välja kiiratud signaali võrdlemisel töötav radarid ehk sõltuvad lennukite transponderitest. Kui transponder on välja lülitatud, siis sekundaarradar lennukit ei märka.

"Pimedalt lendamine" on olukord, kus lennuk ei ole tsiviilradaritele ja seega ka tsiviillennukitele nähtav, kuna ei kasuta transponderit. Sõjaväeradaritele ja -lennukitele on "pimedalt" lendavad lennukid aga nähtavad.

Toimetaja: Indrek Kuus



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: