Riigikohus võttis arutusele islamiterrorismi toetamises süüdistatavate kaebused ({{commentsTotal}})

Ramil Khalilov ja Roman Manko
Ramil Khalilov ja Roman Manko Autor/allikas: ERR

Riigkohus võttis teisipäeval arutusele islamiterrorismi toetamises süüdistatavate meeste kaitsjate kaebused, kuid ei pidanud vajalikuks võtta arutusele samas asjas riigiprokuröri esitatud kaebust.

Roman Manko (30) kaitsjad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Olavi-Jüri Luik ning Ramil Khalilovi (25) kaitsja vandeadvokaat Kristi Rande paluvad kaebustes süüdistatavad õigeks mõista, kuna kaitsjate hinnangul on süüdistus koostatud puudulikult.

Kaitsjad tõid kassatsioonides esile, et süüdistuses on jäänud välja toomata väidetavalt toetatud terroristi tegevus, ilma milleta ei ole aga võimalik terrorismi rahastamist tuvastada.

Kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse piiridest on kaitsjate hinnangul tegemist nii olulise rikkumisega, mis tingib meeste õigeksmõistmise. Lisaks leidsid kaitsjad oma kaebustes, et teabehanke raames kogutud jälitusteave ei ole antud juhul kriminaalasjas tõendina kasutatav.

Mais tühistas Tallinna ringkonnakohus osaliselt Khalilovi ja Manko suhtes tehtud maakohtus langetatud otsuse ning kergendas oluliselt Khalilovile ja Mankole mõistetud vanglakaristusi.

Ringkonnakohus mõistis Khalilovile kolmeaastase ja Mankole kaheaastase vangistuse.

Sarnaselt maakohtule pidas ringkonnakohus tõendatuks Khalilovi süüd selles, et ta aitas ISIS-ega ühinenud Abdurrahman Sazanakovit Süüriasse minekuks piletite soetamisel, kogus tema toetuseks raha ja andis talle üle umbes 500 eurot.

Manko süüd pidas kohus tõendatuks selles, et ta andis Sazanakovi toetuseks kahel korral raha ehk ühel korral umbes 400 ning teisel korral umbes 200 eurot. Samuti püüdis ta Sazanakovi palvel leida talle veel rahalisi toetajaid, leidis kohus.

Ringkonnakohus mõistis Khalilovi õigeks terrorikuriteole vaimse kaasabi osutamise süüdistuses, sest kinnitust ei leidnud väide nagu oleks Khalilov väljendanud erinevates internetikanalites pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi elulaadile terroristliku ühenduse liikmena. Ringkonnakohus mõistis Manko õigeks ühes Sazanakovile raha edastamise katses.

Kuna maakohtu otsuses välja toodud asjaolud olid kõik sellised, mis näitasid Khalilovi ja Manko süü väiksust ja iseloomustasid neid positiivselt, pidas ringkonnakohus maakohtu mõistetud karistusi põhjendamatult rasketeks.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et nii Khalilovi kui Manko süüd tuleb pidada pigem väikeseks ning mõlema süüdistatava puhul arvestas ringkonnakohus, et Sazanakovi toetuseks mõeldud summad olid suhteliselt väikesed.

Harju maakohus mõistis 12. jaanuaril Khalilovi süüdi terroristlikusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ja selle rahastamises ning määras liitkaristuseks seitse aastat vangistust. Manko mõisteti süüdi terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamises ja toetamises ning maakohus mõistis talle karistuseks viis aastat vangistust.

Meeste karistuse kandmise algust arvestatakse nende kahtlustatavana kinnipidamisest mullu 13. aprillil.

Süüdistus

Süüdistuse järgi toetasid mehed varem Eestis elanud Ivan Sazanakovi tegevust Süüria territooriumil tegutsevas relvastatud terroristlikus ühenduses, kuhu ta siirdus kaitsepolitsei andmetel võitlema 2013. aastal.

Süüdistuse järgi toetas Khalilov Sazanakovi poolt terrorikuriteo toimepanemist alates 2013. aastast, küsides korduvalt oma tuttavatelt Sazanakovile raha, seejuures teades, et viimane võib seda kasutada terrorikuritegude toimepanemiseks.

2013. aasta oktoobris andis Khalilov Sazanakovile Süürias üle vähemalt 500 eurot sularaha, millest osa maksis isiklikest vahenditest ja 2014. aastal edastas Khalilov Mankole palve minna Lätti ning küsida Sazanakovile „püha sõja“ toetuseks raha, märkis süüdistus.

Samuti süüdistatakse Khalilovit terroristlikkusse ühendusse kuulumisele kaasaaitamises ehk ta osutas Sazanakovile vaimset kaasabi, tugevdades tema teotahet ja väljendades pidevat heakskiitu ja poolehoidu Sazanakovi tegevusele terroristliku ühenduse liikmena.

Ka Manko oli süüdistuse järgi teadlik Sazanakovi ühinemisest terroristliku ühendusega ning toetas ja rahastas seda, märkis süüdistus.

2013. aasta sügisel andis ta Khalilovi kätte Sazanakovile edastamiseks sularaha 400 eurot ning hiljem veel 200 eurot. Sama aasta teises pooles üritas ta kanda Sazanakovile Süüriasse raha Western Unioni kaudu, ülekanne jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata.

Eeluurimisel tuvastatud andmete järgi käis Manko 2014. aasta veebruaris Riias ning küsis kohtumisel raha Sazanakovi tegevuse toetamiseks.

Kaitsepolitsei pidas mehed kinni mullu aprilli keskel Tallinnas ning riigiprokuratuuri taotlusel ja kohtu loal nad vahistati.

"Arvestades terrorismi ohtlikkust, peab selle toetamisel ja rahastamisel Eestis kehtima nulltolerants. Eeluurimisel kogutud teave annab meile piisavalt põhjust süüdistada mehi teadlikus ja tahtlikus terrorismi toetamises," ütles menetlust juhtinud riigiprokurör Laura Vaik.

Tagaselja vahistamisele on määratud Tallinnas Lasnamäelt pärit Eesti kodakondsuseta konvertiit Ivan Sazanakov (31) ehk Abdurrahman Azan, kes siirdus kaitsepolitsei andmetel äärmusrühmituse ISIS ridadesse võitlema 2013. aastal ning võttis Eestist kaasa ka oma naise ja kaks tütart.

Karistusseadustik näeb terrorikuriteo rahastamises ja toetamises süüdimõistmisel ette kahe- kuni 10-aastase vangistuse.

Toimetaja: Marek Kuul



Ott TänakOtt Tänak
Soomes jätkatakse Lappi juhtimisel, Tänak tõusis punktikohale

Autoralli MM-sarja üheksandal etapil on reedel kavas 12 kiiruskatset. Ralli avakatse võitnud Ott Tänak ja Martin Järveoja (Ford) alustasid päeva liidritena. Päeva viimast ehk 13. kiiruskatset näeb ERR-i spordiportaalis otsepildis, ülekanne algab kell 20.30.

Uuendatud: 20:01 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.