Aktsiiside mõju: piirikaubandus on neelanud 6,5 protsenti alkoholimüügist ({{commentsTotal}})

{{1473169826000 | amCalendar}}

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on aktsiisitõus avaldanud mõju nii tubaka- kui alkoholikaubandusele. Iseäranis terav mõju on kange alkoholi müügile - järjest enam inimesi käib seda soetamas Lätist.

Kange alkoholi müük on kolinud piiri taha esialgsetel andmetel kuni 6,5 protsenti ulatuses. Muud alkoholi toodi Lätist 4,2 protsenti. Õlut käiakse Lätist toomas aga marginaalsetes kogustes.

Tuntavam on piirikaubanduse mõju just Lõuna-Eestis, kus kaupluste alkoholikäive on kukkunud suurusjärgus 20-30 protsenti.

Lisaks on kahanenud ka Eesti elanike üldine kange alkoholi tarbimine, umbes neli protsenti.

Riigi maksulaekumisi mõjutab aktsiisikaupade varu soetamine, mistõttu on tänavu nii tubaka- kui alkoholitooteid deklareeritud tagasihoidlikult. Veini ostuotsuseid puudutas aktsiisitõus vähem - ehkki ka seda varuti üksjagu ette, ostetakse veini ka nüüd.

Alkoholiaktsiisi kokku laekus augustis 17,3 miljonit eurot, mida on 12,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal.

"Suvekuudel on tavapärane, et suurenevad alkoholi deklareeritavad kogused, seda nii kange alkoholi kui õlle osas. Kui juunis oli kogused ootuspärased, siis juulis osutusid deklareeritavate koguste langus oodatust suuremaks. Osaliselt põhjustas seda inimeste suurem liikumine puhkusteperioodil, tuues kaasa ostude suurenemise piiriäärsetest poodidest," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos.

"Edasised kuud on endiselt mõjutatud varude realiseerimisest ning jätkuvast piirikaubanduse osakaalu suurenemisest. Aasta lõpus kahel viimasel kuul on oodata aktsiisimäärade tõusule eelnevat tavapärast varude soetamist, mistõttu laekumised suurenevad," kommenteeris Laos.

Rahandusministeeriumi aktsiisitõusudele eelnenud prognoosid nägid ette, et tänavu veebruarist kehtima hakanud 15-protsendiline aktsiisimäära tõus kasvatab tänavust käibemaksutulu hinnanguliselt 22 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal.

Kuna sigarettide aktsiisi tõsteti tänavu juunist, kasvas nende deklareerimine hüppeliselt maikuus. Sellele järgnes sügav langus, millele MTA prognoosib jätku.

"Tubakaaktsiisi laekumist mõjutas augustis aktsiisimäära tõusu eel kogutud varude realiseerimine – laekumise tase oli eelmisest aastast 12,4 protsenti madalam. Sellel aastal olid varud oodatust väiksemad ning need realiseeriti kahe kuuga ning edasisi kuid varud ei mõjuta," selgitas Laos. "Järgnevatel kuudel on oodata siiski hinnatõusust tulenevalt koguste vähenemist."

Sigarettide deklareerimine esimese seitsme kuuga. Allikas: MTA.

Suured varud soetasid ka kütusetarbijad, iseäranis suures koguses varuti diiselkütust.

Siinkohal hindas MTA piirikaubanduse mõju väiksemaks kui alkoholile - umbes kaks protsenti, mis on suurusjärgus viis miljonit eurot.

Diiselkütust on kõvasti ette varutud. Allikas: MTA.

Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena eeldas ministeerium aktsiisi- ja käibemaksutulu tänavust täiendavat laekumist 64,7 miljonit eurot.

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstetakse ka 2019. ja 2020. aastal kümme protsenti, veiniaktsiisi suisa 20 protsenti.



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: