Aktsiiside mõju: piirikaubandus on neelanud 6,5 protsenti alkoholimüügist ({{commentsTotal}})

{{1473169826000 | amCalendar}}

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on aktsiisitõus avaldanud mõju nii tubaka- kui alkoholikaubandusele. Iseäranis terav mõju on kange alkoholi müügile - järjest enam inimesi käib seda soetamas Lätist.

Kange alkoholi müük on kolinud piiri taha esialgsetel andmetel kuni 6,5 protsenti ulatuses. Muud alkoholi toodi Lätist 4,2 protsenti. Õlut käiakse Lätist toomas aga marginaalsetes kogustes.

Tuntavam on piirikaubanduse mõju just Lõuna-Eestis, kus kaupluste alkoholikäive on kukkunud suurusjärgus 20-30 protsenti.

Lisaks on kahanenud ka Eesti elanike üldine kange alkoholi tarbimine, umbes neli protsenti.

Riigi maksulaekumisi mõjutab aktsiisikaupade varu soetamine, mistõttu on tänavu nii tubaka- kui alkoholitooteid deklareeritud tagasihoidlikult. Veini ostuotsuseid puudutas aktsiisitõus vähem - ehkki ka seda varuti üksjagu ette, ostetakse veini ka nüüd.

Alkoholiaktsiisi kokku laekus augustis 17,3 miljonit eurot, mida on 12,7 protsenti vähem kui eelmisel aastal.

"Suvekuudel on tavapärane, et suurenevad alkoholi deklareeritavad kogused, seda nii kange alkoholi kui õlle osas. Kui juunis oli kogused ootuspärased, siis juulis osutusid deklareeritavate koguste langus oodatust suuremaks. Osaliselt põhjustas seda inimeste suurem liikumine puhkusteperioodil, tuues kaasa ostude suurenemise piiriäärsetest poodidest," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos.

"Edasised kuud on endiselt mõjutatud varude realiseerimisest ning jätkuvast piirikaubanduse osakaalu suurenemisest. Aasta lõpus kahel viimasel kuul on oodata aktsiisimäärade tõusule eelnevat tavapärast varude soetamist, mistõttu laekumised suurenevad," kommenteeris Laos.

Rahandusministeeriumi aktsiisitõusudele eelnenud prognoosid nägid ette, et tänavu veebruarist kehtima hakanud 15-protsendiline aktsiisimäära tõus kasvatab tänavust käibemaksutulu hinnanguliselt 22 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal.

Kuna sigarettide aktsiisi tõsteti tänavu juunist, kasvas nende deklareerimine hüppeliselt maikuus. Sellele järgnes sügav langus, millele MTA prognoosib jätku.

"Tubakaaktsiisi laekumist mõjutas augustis aktsiisimäära tõusu eel kogutud varude realiseerimine – laekumise tase oli eelmisest aastast 12,4 protsenti madalam. Sellel aastal olid varud oodatust väiksemad ning need realiseeriti kahe kuuga ning edasisi kuid varud ei mõjuta," selgitas Laos. "Järgnevatel kuudel on oodata siiski hinnatõusust tulenevalt koguste vähenemist."

Sigarettide deklareerimine esimese seitsme kuuga. Allikas: MTA.

Suured varud soetasid ka kütusetarbijad, iseäranis suures koguses varuti diiselkütust.

Siinkohal hindas MTA piirikaubanduse mõju väiksemaks kui alkoholile - umbes kaks protsenti, mis on suurusjärgus viis miljonit eurot.

Diiselkütust on kõvasti ette varutud. Allikas: MTA.

Kütuseaktsiisi tõstmise tulemusena eeldas ministeerium aktsiisi- ja käibemaksutulu tänavust täiendavat laekumist 64,7 miljonit eurot.

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstetakse ka 2019. ja 2020. aastal kümme protsenti, veiniaktsiisi suisa 20 protsenti.



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: