Leitnant Kristjan Pett sängitati kaitseväe austusavaldustega Metsakalmistule ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kaitsevägi

Teisipäeva pärastlõunal sängitati kaitseväeliste auavaldustega Metsakalmistule viimane Eestis elanud enne Teist maailmasõda sõjakooli lõpetanud kaitseväe ohvitser leitnant Kristjan Pett.

Matusetalitusel osalesid ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ning Vahipataljoni aukompanii ja auvahtkonna kaitseväelased.

Kristjan Pett sündis 8. juulil 1915. aastal Lõuna-Eestis Uderna külas. Peale ajateenistust asus ta õppima aspirantide kooli ning peale kaheaastast praktikat läbis Pett edukalt sõjakooli katsed. Sõjakooli lõpetas ta 1939. aastal, järgmisel aastal omistati talle nooremleitnandi auaste.

Leitnant Kristjan Pett teenis Eesti ratsaväerügemendis, mis 1941. aastal nõukogude võimude käsul likvideeriti. 1941. aasta juulis põgenes 232. laskurpolgu rühmaülemana sõdinud leitnant Pett rindelt, sattudes seejärel Saksamaale Köningsbergi vangilaagrisse.

1944. aastal sai Saksa armee koosseisus Lõuna-Eesti rindel sõdinud leitnant Pett haavata ning üksuse taganedes viidi ta laevaga Saksamaale Danzigi (tänane Gdansk). Seejärel suunati leitnant Petti pataljon Ida-Preisimaale Tilsiti (tänane Sovetsk Kaliningradi oblastis) linna kaitsele, kus ta sattus taas vangistusse.

Kristjan Pett vabanes vangistusest 1954. aastal. Pärast vabanemist sidus ta oma elu muusikaga, alustades õpinguid Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Edasi viis orkestrijuhi amet ta Kiviõlisse, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Innaga.

Toimetaja: Priit Luts



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: