Leitnant Kristjan Pett sängitati kaitseväe austusavaldustega Metsakalmistule ({{commentsTotal}})

Autor: Kaitsevägi

Teisipäeva pärastlõunal sängitati kaitseväeliste auavaldustega Metsakalmistule viimane Eestis elanud enne Teist maailmasõda sõjakooli lõpetanud kaitseväe ohvitser leitnant Kristjan Pett.

Matusetalitusel osalesid ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ning Vahipataljoni aukompanii ja auvahtkonna kaitseväelased.

Kristjan Pett sündis 8. juulil 1915. aastal Lõuna-Eestis Uderna külas. Peale ajateenistust asus ta õppima aspirantide kooli ning peale kaheaastast praktikat läbis Pett edukalt sõjakooli katsed. Sõjakooli lõpetas ta 1939. aastal, järgmisel aastal omistati talle nooremleitnandi auaste.

Leitnant Kristjan Pett teenis Eesti ratsaväerügemendis, mis 1941. aastal nõukogude võimude käsul likvideeriti. 1941. aasta juulis põgenes 232. laskurpolgu rühmaülemana sõdinud leitnant Pett rindelt, sattudes seejärel Saksamaale Köningsbergi vangilaagrisse.

1944. aastal sai Saksa armee koosseisus Lõuna-Eesti rindel sõdinud leitnant Pett haavata ning üksuse taganedes viidi ta laevaga Saksamaale Danzigi (tänane Gdansk). Seejärel suunati leitnant Petti pataljon Ida-Preisimaale Tilsiti (tänane Sovetsk Kaliningradi oblastis) linna kaitsele, kus ta sattus taas vangistusse.

Kristjan Pett vabanes vangistusest 1954. aastal. Pärast vabanemist sidus ta oma elu muusikaga, alustades õpinguid Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Edasi viis orkestrijuhi amet ta Kiviõlisse, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Innaga.

Toimetaja: Priit Luts



Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.