Leitnant Kristjan Pett sängitati kaitseväe austusavaldustega Metsakalmistule ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Kaitsevägi

Teisipäeva pärastlõunal sängitati kaitseväeliste auavaldustega Metsakalmistule viimane Eestis elanud enne Teist maailmasõda sõjakooli lõpetanud kaitseväe ohvitser leitnant Kristjan Pett.

Matusetalitusel osalesid ka kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ning Vahipataljoni aukompanii ja auvahtkonna kaitseväelased.

Kristjan Pett sündis 8. juulil 1915. aastal Lõuna-Eestis Uderna külas. Peale ajateenistust asus ta õppima aspirantide kooli ning peale kaheaastast praktikat läbis Pett edukalt sõjakooli katsed. Sõjakooli lõpetas ta 1939. aastal, järgmisel aastal omistati talle nooremleitnandi auaste.

Leitnant Kristjan Pett teenis Eesti ratsaväerügemendis, mis 1941. aastal nõukogude võimude käsul likvideeriti. 1941. aasta juulis põgenes 232. laskurpolgu rühmaülemana sõdinud leitnant Pett rindelt, sattudes seejärel Saksamaale Köningsbergi vangilaagrisse.

1944. aastal sai Saksa armee koosseisus Lõuna-Eesti rindel sõdinud leitnant Pett haavata ning üksuse taganedes viidi ta laevaga Saksamaale Danzigi (tänane Gdansk). Seejärel suunati leitnant Petti pataljon Ida-Preisimaale Tilsiti (tänane Sovetsk Kaliningradi oblastis) linna kaitsele, kus ta sattus taas vangistusse.

Kristjan Pett vabanes vangistusest 1954. aastal. Pärast vabanemist sidus ta oma elu muusikaga, alustades õpinguid Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Edasi viis orkestrijuhi amet ta Kiviõlisse, kus ta tutvus oma tulevase abikaasa Innaga.

Toimetaja: Priit Luts



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: