Tuleva soovib tegevusluba saada ennetähtaegselt ja eritingimustel ({{commentsTotal}})

{{1473224289000 | amCalendar}}

Pensionifond Tuleva palub rahandusministeeriumilt, et nende fondivalitseja tegevusluba hakataks menetlema juba enne, kui nad on suutnud koguda seaduses ette nähtud kolm miljonit eurot aktsiakapitali.

Tuleva põhjendab oma soovi sellega, et rahandusministeerium valmistab ette seadusemuudatust, millega langetatakse pensionifondivalitseja omakapitali nõuet niikuinii kolmelt miljonilt eurolt ühele miljonile eurole. Kuna Tulevale teadaolevalt peaks see heakskiidu saama juba septembris, siis võib tekkida olukord, kus Tuleva kogub algkapitali, mida seadus enam ei nõua, kirjutavad pensionifondi juhatuse liikmed Tõnu Pekk ja Annika Uudelepp.

Lisaks on Pekk ja Uudelepp kindlad, et Tuleva esimesed 3000 liiget panustavad algkapitali kokku üle kolme miljoni euro. "See kindlustunne on saadud 1300 esimese liikme reaalse käitumise analüüsimise tulemusena, kus liikme keskmine panus algkapitali oli 1200 eurot. Seega usume, et täidame 3 miljoni algkapitali nõude ligikaudu juba 2500 liikme panusega," märkisid nad.

Seega soovib tulundusühistu, et nende fondivalitseja taotlus võetakse ennetähtaegselt menetlusse. Tingimuseks on see, et Tuleva liikmed võtavad kohustuse anda järgnevate kuude jooksul täiendav panus aktsiakapitali nii, et kõigi liikmete poolt kokku panustatud summa oleks kolm miljonit eurot.

"Tuleva omalt poolt võtab kohustuse kasutada liikmete poolt panustatud summat pensionifondivalitseja aktsiakapitali sissemakseks. Selliselt oleks tagatud aktsiakapitali nõude täitmine tegevusloa taotluse menetlemise ajal, mistõttu ei ole põhjust, miks ei võiks menetlust enne kogu summa Tuleva kontole kandmist alustada," märgivad juhatuse liikmed.

Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul oleks selline asjade käik põhimõtteliselt võimalik. "Aga eks seda tuleb konkreetsete asjaolude kontekstis vaadata. Hästi raske on ette ennustada menetlusi, mis ei ole alanudki veel. Finantsinspektsioon lähtub olemasolevatest tõenditest ja olemasolevast menetlusest," kommenteeris Kessler "Aktuaalsele kaamerale".

Samas kui eelmine variant ei ole riigile aktsepteeritav, siis soovib Tuleva esitada tegevusloa taotluse olukorras, kui investeerimisfondide seaduse eelnõu, mis sätestab pensionifondivalitsejale madalama aktsiakapitali nõude, on jõudnud Riigikogu menetlusse.

Praeguseks on Tulevaga liitunud umbes 1800 liiget, kes on panustanud pensionifondivalitseja aktsiakapitali üle 1,7 miljoni euro.

Käesoleva aasta aprillis sai teatavaks, et mitmed Eesti investorid on loomas uut pensionifondi Tuleva, mis oleks oma olemuselt indeksfond ja mistõttu peaks asutajate hinnangul olema võimalik valitsemistasusid madalal hoida.

Pensionikogujate raha on Tuleval plaanis investeerida kogu maailma aktsiatesse ja kogu Euroopa võlakirjadesse vastavalt nende osakaalule turul. Tuleva valmistab ette tehnilised lahendused, mille abil pensionifondide raha jõuab indeksfondidesse. Ettevõtmise kodulehe andmetel hakkab loodav fond võtma 0,55-protsendilist valitsemistasu aastas.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: ERR/BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: