Tarbijahinnaindeks tõusis 0,3 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1473226196000 | amCalendar}}

Tarbijahinnaindeks kerkis augustis 2015. aasta sama ajaga võrreldes 0,3 protsenti. Aastases võrdluses oli see tänavu esimene indeksi tõus.

Jättes välja 2015. aasta mai 0,1-protsendilise tarbijahinnaindeks tõusu, oli tarbijahinnaindeksi 12 kuu muutus negatiivne 2014. aasta juunist kuni 2016. aasta juulini.

Võrreldes juuliga kasvas indeks augustis 0,1 protsenti.

Kaubad olid 2015. aasta augustiga võrreldes ühe protsendi võrra kallimad ja teenused 0,9 protsenti odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta augustiga võrreldes tõusnud 0,7 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 0,3 protsenti.

Enim mõjutas tarbijahinnaindeksi kasvu alkohoolsete jookide kui tubaka 7,8-protsendiline kallinemine, mille peamiseks põhjuseks on uute aktsiisimäärade rakendumine.

Suurem mõju indeksile oli veel elektri, soojusenergia ja kütte 5,2 protsendilisel odavnemisel, millest kolm neljandikku andis 9,5 protsenti odavnenud soojusenergia. Aastataguse ajaga võrreldes oli diislikütus 3,2 protsenti kallim ja bensiin 5,4 protsenti odavam.

Eelmise aasta augustiga võrreldes on toidukaupadest enim odavnenud väherasvane piim ja täispiim, vastavalt 12 ja 9 protsenti ning kallinenud töödeldud puuvili ja suhkur, vastavalt 27 ja 24 protsenti.

Juuliga võrreldes oli augustis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks toidu 1,4-protsendiline odavnemine, mille põhjustas köögivilja 12 ja puuvilja kuueprotsendiline sesoonne hinnalangus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel rõivaste ja jalatsite laialdaste soodusmüükide lõppemine ning tubakatoodete 4,8-protsendiline hinnatõus.

Eesti Pank: hinnakasvu tõid aktsiisitõusud

Eesti Panga teatel tõi augustikuu 0,3-protsendilise hinnatõusu kaasa peamiselt aktsiiside tõusud ja energiahindade languse aeglustumine.

Inflatsiooni struktuuris on viimastel kuudel toimunud oluline muutus: hinnakasvu on asunud vedama toiduainete kallinemine, aga samal ajal on alusinflatsioon, ehk tööstuskaupade ja teenuste hinnamuutus, teenuste hinnakasvu aeglustumise tõttu raugenud, teatas Eesti Pank.

Tarbijahinnad kasvavad Eesti Panga prognoosi kohaselt kogu teise poolaasta vältel edasi, kuid hinnakasv kujuneb mõõdukaks. Energia hindade madal võrdlusbaas hoogustab inflatsiooni kuni uue aasta esimeste kuudeni. Imporditavate toormete hinnatase on maailmaturul praegu siiski madal ning tagasihoidlik majandusaktiivsus ei põhjusta täiendavat nõudluspoolset hinnasurvet.

Vitsur: hinnatõus peaks majanduskasvuks märksa suurem olema

LHV panga ökonomist Heido Vitsur ütles, et optimaalne aastane hinnatõus peaks olema kahe protsendi lähedal ja augusti 0,3-protsendiline tarbijahinnaindeksi tõus ei ei saa majandusele kasvustiimuliks olla.

Vitsur rääkis BNS-ile, et augustikuu 0,3-protsendiline hinnatõus ei saa isegi teoreetiliselt turule mingiks kasvustiimuliks olla, eriti arvestades seda, et hinnatõus oli põhjustatud aktsiiside tõusust. "Mõju saab pigem olema vastupidine, sest aktsiiside kallinemine toob vähemalt mingiks lühemaks perioodiks endaga kaasa musta turu elavnemise ja turu mõningase ümberjagamise," märkis ta.

Lisaks tõi Vitsur välja, et kuigi nafta maailmaturuhind on samal tasemel, mis möödunud aasta samal ajal, ei ole see enam langustrendis, vaid on stabiliseerunud. Seega hakkab selle teguri mõju hindade tasemele hakkab tasapisi kaduma ja nagu praktika on näidanud, jõuab kaupade kallinemise mõju hindadesse kiiremini kui nende odavnemise mõju.

Toimetaja: Anvar Samost



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema