Kakumäe sadam pidi sunniraha maksma ({{commentsTotal}})

{{1473225765000 | amCalendar}}
Kakumäe jahisadam
Kakumäe jahisadam Autor/allikas: topmarine.eu

Kakumäe sadama arendaja Haven Kakumäe OÜ sai Tallinna linnaplaneerimise ametilt loa jätkata jahisadama ehitust, kuid pidi maksma selleks 15 000 eurot sunniraha.

Aprillis otsustas amet Haven Kakumäe ehitustööd osaliselt peatada, sest tuvastati hulgaliselt tegevust, mida kehtestatud detailplaneering ja väljastatud ehitusluba ette ei näinud, sadama üht kaid oli ehitatud laiemaks, teist 100 meetrit pikemaks ja kolmanda asukohta oli sootuks muudetud ning amet andis firmale 31. augustini aega, et projekt paberitega kooskõlla viia, kirjutab Eesti Päevaleht.

Tallinna linnaplaneerimise amet teatas ERR.ee-le, et arendaja on maksnud linnale 15 000 eurot sunniraha ning jätkab ehitustegevust kooskõlastatud ehitusprojektist juhindudes.

Kohalike elanike esindaja MTÜ Kakumäe Selts liige Almar Sehver arvab aga, et arendaja läkski teadlikult selle peale välja, et vaevalt käsib linn juba merepõhja valatud pinnast välja kaevata.

Haven Kakumäe juhatuse esimehe Neeme Kaarma sõnul ei saa juhtunut nimetada ebaseadusliku ehituse tagantjärele seadustamiseks. "Kuna me oleme seda muudatusprojekti juba aasta jagu kedranud – sai tehtud täiendavaid uuringuid, põhjendusi ja seletusi –, siis nii see läkski," ütles ta.

Esmajärjekorras plaanib Kaarma valmis ehitada sadama koos taristu ja Nooda teega, millel pole veel ehitusluba ning järgmises etapis lubab arendaja ehitada jahtide talvehoiuruumid ja jahisadama klubiruumid.

Kired Kakumäe sadama ümber lõõmavad vähemalt 2009. aastast, toona linna vastu võetud detailplaneering lubas ehitada sinna üheksa kolmekorruselist korterelamut, mitu ärihoonet ja 31,5 m kõrguse sadamahoone.

See plaan läks aga vett vedama ja nüüd rahastab projekti Neeme Kaarma sugulane Kaido Kaarma, kes tegeleb Moskvas kinnisvaraäriga.

Toimetaja: Marek Kuul



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: