Suu piima täis: kaupmehed hinnast ei räägi ({{commentsTotal}})

Pühapäeval ostsid noortalunikud Prisma odavaimast piimast tühjaks.
Pühapäeval ostsid noortalunikud Prisma odavaimast piimast tühjaks. Autor/allikas: Mirjam Nutov/ERR
{{1473233808000 | amCalendar}}

Üle aasta alla omahinna müüdud odavaima kilepiima liitri hind hakkab sügisel tõusma, väidab Coop. Teised ketid on piima hinna suhtes aga kidakeelsed ja piirduvad ümmarguse jutuga tarbija ootustele vastamisest. Vaid Rimi on hoidunud piimahinnaga tarbija poodi vedamiseks mängimast.

Ehkki mitmed piimatööstused teatasid augustis, et septembrist tõstetakse piima kokkuostuhinda, siis lettidele pole see veel mõju avaldanud - jätkuvalt leiab poest odavaima kilepiima 35 sendiga, mille hind tootmiskulusid ei kata. Noortalunikud tegidki pühapäeval tavatu aktsiooni, marssides Prisma toidupoodi ja ostes selle kõige odavamast piimast tühjaks, et saata tarbijale tugev signaal: see piim ei vasta tootmishinnale ega tohiks müügil olla.

Kui küsida kauplustelt piimahinna tõusu kohta, on kaupmeestel suud vett, et mitte öelda odavat piima täis. "Jälgime müügihindade kujundamisel turu hinnataset ja klientide ootusi," vastab Prisma Peremarketi juht Janne Lihavainen ERR-ile eufemismiga, kui küsida kavatsuste kohta piima hind õiglasele tasemele tõsta, nii et ka talunikule midagi järele jääks - justkui tarbija hakkaks ise kallimat piima nõudma.

Ühes on ta aus, tunnistades, et tihedast hinnakonkurentsist jaeturul võidab tarbija. Siiski, see on vaid pool tõde: põhjus, miks kaupmened piimahinna kunstlikult madala hoiavad peitub ikkagi soovis tarbija poodi meelitada ning lisaks odavale piimale ka muid, kallimaid tooteid müüa. Kui inimene juba suurde poodi läheb, ei piirdu ta üksnes piimaostuga, ja seda teab iga kaupmees.

Lihavainen taandab oma jaeketi igasugusest vastutusest piimamüügi lõpphinna kujunemisel ja selle sõnumist tarbijale.

"Ostame Prisma Peremarketis tooteid selliste hindadega, millega seda meile pakutakse ning müüme need edasi lõpptarbijale. Me ei oska kommenteerida, millist sõnumit lõpphind tarbijatele annab. Prisma valikus on erinevate hindadega ja erinevate kodumaiste tootjate piima, mille vahel on tarbijal võimalik valida."

Milline oleks piima õiglane hind, kui selle pealt saaksid raha nii talunik, tööstur kui kauplus, Lihavainen kommenteerida ei oska. Kas kauplus ka midagi odavaima piima müügist teenib, ta aga kommenteerida ei saa, viidates lepingute konfidentsiaalsusele. "Kõigi toodete müügihinnad otsustab Prisma Peremarket ise, arvestades turu hinnataset ja toote rolli sortimendis. Mis toimub piima ostuhinnaga, me prognoosida ei oska," jätab Lihavainen piima hinna kujunemises otsad lahti.

Ka Maxima Eesti ostuosakonna direktor Kristina Mustonen keerutab konkreetsetest vastustest kõrvale. "Iga toote müügihind on eelkõige turul toimuva peegeldus. Meie kui kauplejate jaoks on oluline, et Maxima kauplused tagaksid Eesti inimestele hea ja odava ostukorvi ehk nad saaksid osta vajalikke tooteid neile vastuvõetava hinnaga."

Kummalisel kombel kehtib selline südamlik vastutulek kliendile üksnes piima puhul - muid kaupu kaupmehed reeglina alla omahinna ei müü.

Kaupmeestel aitab piima hinna alla lüüa ka private label ehk omatoode, mis ei pruugi tulla Eesti piimatootjatelt. Private label võimaldab laveerida, sest omatootena saab müüa just seda kaupa, mida kõige odavamalt kätte saadakse ning tarbija ei pruugi arugi saada, et tegemist pole kodumaise kaubaga.

Maxima pareerib: "Näiteks saavad kliendid täna Maxima kauplustest osta valdavalt eestimaist piima, mis on erinev hinna, omaduste ja tootja poolest. Oleme igati seda meelt, et eestimaiseid tootjaid ja nende toodangut väärtustada," teatas Mustonen.

Coop: piima hind hakkab sügisel tõusma

Ainsana andis sisulisi vastuseid Eesti jaekett, keskühistu Coop, teatades, et nende andmetel kavatsevad piimatootjad piima kokkuostuhinda tõsta ning see omakorda mõjutab tarbijale pakutavat lõpphinda.

"Hinnatõus peaks tarbijateni jõudma lähema kuu või kahe jooksul. See, kui palju hind tõuseb, sõltub juba piimatootjatest, sest meie kasumlikkus on piima müügilt pea olematu," tunnistas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Iseenesest või kellegi südametunnistuse ärkamsiest piima hind muidugi tõusma ei hakka. Seda, et hinnatõusu põhjustab madala hinna taga olevate globaalsete varude vähenemine, ta targu ei maini.

Coopi arvutuste kohaselt on praeguses majandusolukorras piimafarmi jätkusuutlikuks tegevuseks õiglane toorpiima liitrihind veidi üle 30 sendi, millele lisandub piima töötlemine, pakendamine, kauplustesse transportimine, hoiustamine ning lõpuks ka käibemaks. 

Seega ei saa piima kuidagi 35 sendiga müüa, ehkki ka Coop on dumpinguga kaasas ning müüb odavaimat, Farmi kilepiima 35 sendiga. Seejuures näitavad nad näpuga välismaiste jaekettide peale.

"Piima hinna on alla surunud välismaised kaubandusketid, kes oma tegevuses toetuvad maailmaturu madalale piimahinnale ning Venemaa piimaembargole. Teisisõnu ei ole välismaiste kaubanduskettide jaoks oluline, kas tegemist on kodumaise või mujalt riikidest imporditud toorpiimaga, nende jaoks on oluline võimalikult madal hind, mis saadakse farmeri, mitte nende endi kasumlikkuse arvelt," põhjendab Miido. "Kahjuks on piim selline toode, mille hind mõjutab kaupluse külastatavust rohkem, kui teised tooted ning kui üks-kaks kaubandusketti viivad piima hinnad ebanormaalselt madalale, on seda sunnitud tegema ka teised."

Miido möönab, et pikas perspektiivis ei võida odavast piimahinnast keegi, ka tarbija mitte, ent rõhutab, et kõik algabki tarbija teadlikkusest.

Samas ei näe ühtki jaeketti seda ühemõtteliselt - kõige odavamat kilepiima letilt ära korjates - tegemas. See, et odavaima piima kõrval on letil ka kallimad, sõnumit kohale ei vii - enamik ostjaid haarab poes ikka instinktiivselt odavaima toote järele, oma pead hinna madaluse põhjuste üle liigselt vaevamata.

Rimi: meie pole dumpinguga kaasa läinud

Rimi Eesti ostujuht Margus Amor ütles, et nemad on alates möödunud aasta detsembrisist teadlikult dumping-hinnaga kaasaminemisest hoidunud.

"Kilepiimal ei ole kokkuleppehindu ega kokkulepitud juurdehindlusi, vaid tihe konkurents. Aastaid ei ole kaupmehed odava kilepiima pealt teeninud, eriti pärast seda, kui osad ketid otsustasid selle toote oma hinnakuvandi vankri ette rakendada. Rimi hinnangul ei ole piim see toode, millega peaks n. ö „jaeturu hinnatasemele“ iga hinna eest järgnema," põhjendas Amor.

Milline oleks piimale õiglane hind, sellest on kõigil aga erinev arusaam. "On selge, et täna pigistab kõvasti ahela esimeses otsas seoses madalate sisseostuhindadega ning ahela tagumises otsas ehk kaupmehe juures seoses terava konkurentsiga," tõi Amor esile. Ahelas on veel tööstus ja tarbija.

Ehkki ka Amor peab praeguses seisus võitjaks tarbijat, nimetab ta seda lühiajaliseks võiduks, sest kui kohalik piimatootmine hääbub, puudutab see kõiki tarbijaid, ka neid, kes on valmis piima eest üle tootmishinna maksma.

Praegu maksab Rimis odavaim piim 44 senti ning seda hinda küsitakse oma private label toote eest, mida ostes toetab tarbija väiketalunikke täiendavalt kahe sendiga - selline on Rimi kokkulepe talupidajate keskliiduga. Kokkulepe kehtib selle aasta lõpuni.

Selver ERR-i uudisteportaali küsimustele piimahinna kohta ei vastanud.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema