Uuring: Euroopa Liidu püsima jäämises kahtleb 55 protsenti Eesti kodanikest ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu lipp.
Euroopa Liidu lipp. Autor/allikas: Jon Nazca/Reuters/Scanpix

77 protsenti Eesti kodanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, kuid 55 protsenti arvab, et ühendus ei jää pikemas perspektiivis püsima, selgus augustis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitlusest.

Ühiskonnauuringute instituudi analüütiku Art Johansoni sõnul oli küsitluse üks eesmärk teada saada inimeste arvamus Euroopa Liidu tulevikuperspektiivide kohta

"Küsimusele "Kas Teie arvates jääb Euroopa Liit kaugemas tulevikus püsima?" vastas üle poole ehk 55 protsenti vastanutest "Ei" või "Pigem ei". Kuigi antud küsimust küsiti esimest korda ning seetõttu puudub võrdlusmoment varasemate uurimustega. Tulemus peegeldab inimeste mõningast ebakindlust Euroopa Liidu tuleviku osas, mis võib tuleneda Brexitist kui ka pagulaskriisist ning euroala majandusprobleemidest," selgitas ta.

Samas püsib inimeste toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu jätkuvalt kõrge ehk 77 protsenti inimestest arvab, et Eesti peaks jääme ühenduse liikmeks. Sama küsimus esitati kodanikele tänavu jaanuaris ning siis toetas Euroopa Liitu kuulumist 82 prosenti vastanutest.

"Kuigi kahe küsitluse võrdluses paistab silma kerge toetuse langus, siis on see üsna marginaalne ning selle põhjal ei saa järeldada, et ühiskonnas oleks vastuseis Euroopa Liitu kuulumisele märkimisväärselt kasvanud," ütles Johanson.

Euroopa Liitu kuulumist pooldavad mõnevõrra rohkem naised, eestlased ning kõrgharidusega vastajad. Üllatuslikult oli vanusegrupis 25-34 Euroopa Liitu kuulumise pooldajaid 72 protsenti, mis on väiksem kui teistes vanusegruppides. Näiteks 18-24-aastaste seas toetas Euroopa Liitu kuulumist 79,5 protsenti ning pensioniealiste seas kuni 86 protsenti. Samas on toetus kõrge kõikides gruppides hoolimata soost, vanusest, haridusest ja teistest näitajatest.

Mõlemas küsitluses uuriti veel inimeste hoiakuid Euroopa integratsiooni osas ehk kas Euroopa Liidu koostöö süvenemine peaks jätkuma või on see juba niigi kaugele läinud, millele jaanuaris 31 protsenti vastas, et koostöö süvenemine peab minema edasi ja 39,5 protsenti, et praegune koostöö on piisav ning 29 protsenti, et koostöö süvenemine on läinud liiga kaugele.

Augustis aga pooldas 25 protsenti integratsiooni jätkumist, 44 protsenti pidas praegust koostööd piisavaks ning 31 protsenti arvas, et koostöö on läinud liiga kaugele. Seega kahe uuringu võrdluses ilmneb, et samuti on mõnevõrra vähenenud inimeste arv, kes pooldavad Euroopa integratsiooni süvenemist.

Tänavu augustis toimunud silmast-silma küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 818 täisealist Eesti kodanikku.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: