Uuring: Euroopa Liidu püsima jäämises kahtleb 55 protsenti Eesti kodanikest ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu lipp.
Euroopa Liidu lipp. Autor/allikas: Jon Nazca/Reuters/Scanpix

77 protsenti Eesti kodanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, kuid 55 protsenti arvab, et ühendus ei jää pikemas perspektiivis püsima, selgus augustis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitlusest.

Ühiskonnauuringute instituudi analüütiku Art Johansoni sõnul oli küsitluse üks eesmärk teada saada inimeste arvamus Euroopa Liidu tulevikuperspektiivide kohta

"Küsimusele "Kas Teie arvates jääb Euroopa Liit kaugemas tulevikus püsima?" vastas üle poole ehk 55 protsenti vastanutest "Ei" või "Pigem ei". Kuigi antud küsimust küsiti esimest korda ning seetõttu puudub võrdlusmoment varasemate uurimustega. Tulemus peegeldab inimeste mõningast ebakindlust Euroopa Liidu tuleviku osas, mis võib tuleneda Brexitist kui ka pagulaskriisist ning euroala majandusprobleemidest," selgitas ta.

Samas püsib inimeste toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu jätkuvalt kõrge ehk 77 protsenti inimestest arvab, et Eesti peaks jääme ühenduse liikmeks. Sama küsimus esitati kodanikele tänavu jaanuaris ning siis toetas Euroopa Liitu kuulumist 82 prosenti vastanutest.

"Kuigi kahe küsitluse võrdluses paistab silma kerge toetuse langus, siis on see üsna marginaalne ning selle põhjal ei saa järeldada, et ühiskonnas oleks vastuseis Euroopa Liitu kuulumisele märkimisväärselt kasvanud," ütles Johanson.

Euroopa Liitu kuulumist pooldavad mõnevõrra rohkem naised, eestlased ning kõrgharidusega vastajad. Üllatuslikult oli vanusegrupis 25-34 Euroopa Liitu kuulumise pooldajaid 72 protsenti, mis on väiksem kui teistes vanusegruppides. Näiteks 18-24-aastaste seas toetas Euroopa Liitu kuulumist 79,5 protsenti ning pensioniealiste seas kuni 86 protsenti. Samas on toetus kõrge kõikides gruppides hoolimata soost, vanusest, haridusest ja teistest näitajatest.

Mõlemas küsitluses uuriti veel inimeste hoiakuid Euroopa integratsiooni osas ehk kas Euroopa Liidu koostöö süvenemine peaks jätkuma või on see juba niigi kaugele läinud, millele jaanuaris 31 protsenti vastas, et koostöö süvenemine peab minema edasi ja 39,5 protsenti, et praegune koostöö on piisav ning 29 protsenti, et koostöö süvenemine on läinud liiga kaugele.

Augustis aga pooldas 25 protsenti integratsiooni jätkumist, 44 protsenti pidas praegust koostööd piisavaks ning 31 protsenti arvas, et koostöö on läinud liiga kaugele. Seega kahe uuringu võrdluses ilmneb, et samuti on mõnevõrra vähenenud inimeste arv, kes pooldavad Euroopa integratsiooni süvenemist.

Tänavu augustis toimunud silmast-silma küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 818 täisealist Eesti kodanikku.

Toimetaja: Marek Kuul



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: