Tallinn valib neljapäeval esindajad valimiskokku ({{commentsTotal}})

Tallinna linnavolikogu saal.
Tallinna linnavolikogu saal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna linnavolikogu valib neljapäeval toimuval istungil oma esindajad presidendi valimiskokku.

Opositsioonierakonnad üritavad kümnest valimiskogu kohast endale saada vähemalt nelja.

"Lihtne matemaatika osundab täna, et juhul kui kõik volinikud kohale tulevad ja hääletamisel osalevad, peaks Keskerakond saama kuus valijameest, Isamaa ja Res Publica Liit kaks, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond kumbki ühe valijamehe, aga mingisuguseid koostööläbirääkimisi täna peetud ei ole," rääkis Tallinna linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Anto Liivat varem ERR-ile.

Tartul on neli esindajat. Kaks valijameest tuleb valida Kohtla-Järvel, Narvas, Rakveres, Pärnus, Kuressaares Viljandis ja Võrus ning Rae ja Viimsi vallas. Teiste omavalitsuste volikogudel on üks valijamees. Praeguseks on valimiskomisjonile oma valijamehed teada andnud 30 omavalitsust.

Valimiskogu liikmed peavad volikogudes olema määratud 17. septembriks. Presidenti kogunetakse Estonia kontserdisaali valima nädal hiljem, 24. septembril.

Viimati selgus presidenti valimiskogus 2006. aastal. Siis toimus see omavalitsuste enda määratud reeglite alusel, mis näiteks toona lõid opositsiooni hinnangul eelise Tallinnas võimul olevale Keskerakonnale. Praegu on kord ühtne.

Vastavalt vabariigi presidendi valimise seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele valib volikogu oma esindajad salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega ja selle tulemused vormistatakse volikogu otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate valimine toimub volikogu istungil üles seatud kandidaatide seast ühes hääletusvoorus. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.

Toimetaja: Indrek Kuus



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: