Õiguskantsler nõuab looduskaitsealuse maa hüvitamise kiirendamiseks seaduse muutmist ({{commentsTotal}})

{{1473240238000 | amCalendar}}

Õiguskantsler nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et looduskaitsealal asuva maa võõrandamisel oleks makstav hüvitis õiglane ning saama tasutud kohe, mitte kaheksa või üheksa aasta pärast, nagu praegu tavapärane on.

Seadus pakub ühe kompenseerimise meetmena välja võimaluse võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnistu riigile. Riik omandab piirangutega kinnisasju järjekorra alusel igal aasta eelarvest eraldatud summa piires. Praktikas võtab omandamine praegu aega kaheksa-üheksa aastat, märkis õiguskantseler ettepanekus riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

"Seega ei ole maaomanikele tagatud võimalus saada hüvitist mõistliku aja jooksul," kirjutas õiguskantsler Ülle Madise. Ta märkis, et seadustes pole sätestatud korda, et kinnistu omandamise menetlus toimuks mõistliku aja jooksul. Selline tegevusetus on aga tema sõnul põhiseadusvastane.

Õiguskantsler märkis, et praegu ongi looduskaitsepiiranguga maa puhul peamiselt kaks hüvitisskeemi – üks neist on maamaksuvabastus, teine ongi võimalus maa riigile võõrandada, kui kaitsekord maa kasutamist oluliselt piirab.

Enda ettepanekus ei võta õiguskantsler seisukohta selles osas, kas need meetmed on käsitletavad õiglase hüvitisena. Küll aga kahtleb Madise selles, kas seadustes on piisavad garantiid, et maaomanikel on võimalik saada hüvitis kätte mõistliku aja jooksul.

"Senine praktika on näidanud, et järjekorra alusel ja igaks aastaks riigieelarves eraldatud raha piires kinnisasjade omandamine võtab väga kaua aega. [Juuli alguse seisuga oli maa omandamise nii-öelda ootejärjekorras 200 avaldust. Vanimad laekunud avaldused pärinevad aastatest 2006–2007," kirjutas Madise.

"Nii võib leida, et enne kinnisasja riigile võõrandamist peab maaomanik, kelle maa vastab võõrandamise sisulistele eeltingimustele, kaheksa-üheksa aastat ootama. Enne maa riigile võõrandamise järjekorda "pääsemist" võib maaomanik olla oodanud juba aastaid kinnistu suhtes kaitse alla võtmise võimittevõtmise otsuse tegemist," lisas ta.

Madise märkis, et väga kaua aega võtvat protsessi on tunnistanud ka keskkonnaminister. Õiguskantsleri hinnangul ei saa säärast kaheksa-üheksa aasta pikkust ooteaega pidada põhiseaduspäraseks. "Nii pikk ooteperiood on liiast mis tahes isiku puhul, kelle maa ja metsa kasutamist looduskaitselised kitsendused olulises mahus piiravad;" kirjutas ta.

Ta lisas, et mõne isiku puhul võib ootejärjekorra pikkus tähendada praktikas seda, et nad ei jõuagi maa riigile võõrandamist ära oodata. "Nii on õiguskantsleri poole pöördunud juba pensioniealised avaldajad, kes on aastaid tagasi omandanud riigilt järelmaksuga metsamaad," kirjutas õiguskantsler.

Sellisel puhul võis olla näiteks lepingu sõlmimise ajal metsa raiumine lubatud, ent nüüd on selgunud, et nende maad jäävad kavandatava kaitseala piiresse. "See tähendab, et neile rakenduvad ala kaitse alla võttes piirangud, mis ei võimalda metsa raiuda. Samas tuleb jätkuvalt tasuda järelmaksu, isegi kui maad lepingus ettenähtud otstarbel kasutada ei saa."

Nii märkiski Madise, et looduskaitseseadus on põhiseadusega vastuolus osas, milles see näeb ette maa omandamise riigieelarvest eraldatava raha piires, kuid ei näe ette menetlusaega või muid asjakohaseid tagatisi maaomanikele mõistliku aja jooksul hüvitise võimaldamiseks.

"Arvestades, et maade omandamise menetluste venimise probleem on teada juba aastaid, on seadusandja [riigikogu] selle parandamiseks midagi ette võtmata olnud põhiseadusvastaselt tegevusetu," lisas Madise.

Vakra: lahendus on väga lihtne - raha on vaja

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles "Aktuaalsele kaamerale", et probleemi lahendamine on jäänud raha taha. Tänavu oli eelarvesse planeeritud looduskaitseliste maade ostuks 1,8 miljonit eurot. Vaja läheks umbkaudu 16 miljonit.

"Tegelikult on see lahendus väga lihtne ja on kõigile teada. Aga küsimus on nagu ikka alati rahas," kommenteeris Vakra.

Vakra sõnul on komisjon ja keskkonnaministeerium eelarvest alati raha küsinud, kuid küsitud summat on arutelude ajal kärbitud. Nüüd seisavad riigieelarve arutelud jälle ees.

"Kui me vaatame ajalukku siis tegelikult on küll kurikuulsaks saanud mõiste maadevahetus. Aga kui seda teha tänaste reeglite järgi ja õiguspäraselt siis ka see on üks võimalus," lisas Vakra.

Eestis on looduskaitsealust ala maismaal kokku 803 600 hektarit ehk 18,5 protsenti maismaast. Eramaadele jääb kaitstavat ala kokku 202 000 hektarti. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga alasid on 403 400 hektarit, millest ligikaudu seitse protsenti on eraomandis.

Allikas: BNS



hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.