Erik Gamzejev: lõpp ”seadustatud vargusele” ehk Kohtla-Järve võim teelahkmel ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

"Kohtla-Järve volikogu asub peagi Jevgeni Solovjovi asemele valima uut linnapead ja määrama ametisse uut linnavalitsust. See on teelahe, kus tuleb otsustada, kas minna tulenevalt saadud õppetunnist vana süsteemiga kolm korda ettevaatlikumalt edasi (et järgmisi sissekukkumisi vältida) või mõista toimunu põhimõtteliselt hukka ja teha kogu linna valitsemisele restart," leiab peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

1999. aastal, mõned nädalad enne jõule, astus Kohtla-Järvel gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud 18-aastase tudengineiu Anastassia Zabrodskaja koduuksest sisse president Lennart Meri. Ta maitses ema küpsetatud pirukaid, kuulas, kuidas neiu klaverit mängib, ja rääkis temaga poolteist tundi elust. Paar aastat varem oli Anastassia Kohtla-Järve vene gümnaasiumi õpilasena pälvinud Lennart Meri tähelepanu oma kirjandiga, mille ta saatis konkursile "Kodu kauniks”.

Tollane Kohtla-Järve linnajuht Valeri Korb ei varjanud oma pettumust selle üle, et president käis ühel tüdrukul kodus külas, aga kõrvalasuvasse linnavalitsusse ei tulnudki. Kolm aastat hiljem imestas omakorda Kohtla-Järve linnapea ametis olnud Jüri Kollo, et president Arnold Rüütli Ida-Viru visiidi programmis Kohtla-Järve külastamist polnudki.

17 aastat pärast Lennart Meri külaskäiku on Anastassia Zabrodskaja Tallinna ülikooli eesti keele kui teise keele professor. Eesti presidendid ega peaministrid pole aga ka järgnenud aastate jooksul Kohtla-Järve linnavalitsusse sisse astunud.

Ühelt poolt näib elanike arvult Eesti suuruselt viienda linna võimude ignoreerimine riigijuhtide poolt nii pika aja jooksul kummaline. Teisalt on see aga järjekindel ja küllaltki otsekohene märguanne selle linna võimude usaldusväärsuse ning renomee kohta.

Peaaegu kõik need aastad on Kohtla-Järve juhtide toimetamisi saatnud korruptsioonikahtlused. Seda teemat on aastaid põhjalikult kajastanud nii Põhjarannik kui ka paljud teised meediakanalid, on alustatud kriminaalmenetlusi, peetud kohtuistungeid.

See teadmine, et Kohtla-Järve linna ei juhita ausalt, vaid mingi kitsa isikute rühma huvides, oli muutunud üldteada tõsiasjaks, justkui omamoodi väärastunud normaalsuseks, millega hakkas leppima ka hulk ettevõtjaid, kes ei näinud mingit mõtet kulutada asjatut vaeva, osalemaks selle linnavalitsuse korraldatavatel hangetel.

Kuni eelmise nädalani võisid Kohtla-Järve võimud ja nende poolehoidjad külma kõhuga öelda, et räägitagu ja haugutagu mida tahes, aga tõestatud pole ju midagi. Ne poiman, ne vor, kõlab lühike vene vanasõna, mis tähendab, et aus nimi püsib seni, kuni süüdlast pole otse teolt kinni nabitud.

Eeldada võib, et Solovjov (kelle koduse madratsi seest leidsid kapo ametnikud läbiotsimise käigus küll ligikaudu 20 000 euro väärtuses sularaha) polnud skeemidest kasusaajate pingereas sugugi kõige teravamas tipus. Nagu ka nüüdseks pensioniikka jõudnud Jüri Kollo.

Viimane õlekõrs murdus, kui riigikohus ei võtnud menetlusse kaebust ringkonnakohtu otsusele, millega mõisteti korruptsioonikuritegudes süüdi Kohtla-Järvet viimased 13 aastat linnapeana juhtinud Jevgeni Solovjov ja tema eelkäija Jüri Kollo, kes hiljem oli aastaid ametis aselinnapeana. Jõustus kohtuotsus, millega Solovjovi karistati viie aasta pikkuse ja Kollot pisut lühema vangistusega tingimisi.

Nii kohtuotsusest kui kogu protsessi käigust tuleb selgelt välja, et tegu polnud üksikute tippametnike omakasupüüdlike soolodega või arusaamatustega, kus ühel korral ei suudetud kiusatusele vastu panna. Küsimus ei olnud linnapea kabinetti "kogemata" unustatud reisivautšeris või arvutis (nagu mõne teise palju kõlapinda pälvinud korruptsiooniloo puhul). Tegu oli miljoneid eurosid Kohtla-Järve maksumaksjate raha liigutamist puudutava süsteemiga, aastaid toiminud masinavärgiga, mis soosis üksikuid võimuga tihedalt seotud valitud ettevõtteid ja nende omanikke.

See oli kui sohiga täringumäng, kus võitjad ja kaotajad olid selged juba enne vürfli veerema panekut.

Aimatav on pigem see, et hoolimata seitsmest kohvritäiest süüdistusmaterjalidest õnnestus lõppenud menetluse käigus päevavalgele tuua ja tõestada vaid osa kuritegelikest episoodidest, mis hõlmasid aastaid 2006-2009. Suures osas samad tegelased on figureerinud Kohtla-Järve linna hangetes nii tellijate kui täitjate poolel nii varem kui ka hiljem.

Eeldada võib ka seda, et Solovjov (kelle koduse madratsi seest leidsid kapo ametnikud läbiotsimise käigus küll ligikaudu 20 000 euro väärtuses sularaha) polnud nendest skeemidest kasusaajate pingereas sugugi kõige teravamas tipus. Nagu ka nüüdseks samuti pensioniikka jõudnud Jüri Kollo. Nemad on nüüd küll avalikud patuoinad, aga suuremad võitjad, kelle seas on ilmselt ka selle süsteemi arhitektid, jäid kohtu poolt karistamata.

Suurte võimalike nõuete tule all olnud aktsiaseltsist N&V, kes noppis Kohtla-Järve linna hangetelt rohkem kuldmedaleid kui Michael Phelps olümpiamängudelt, sai üleöö osaühing ning süüdistajal ja kohtunikul ei jäänudki üle muud, kui laiutada käsi − polegi, kelle üle kohut mõista ega midagi nõuda.

Kohtla-Järve volikogu asub peagi Jevgeni Solovjovi asemele valima uut linnapead ja määrama ametisse uut linnavalitsust. See on teelahe, kus tuleb otsustada, kas minna tulenevalt saadud õppetunnist vana süsteemiga kolm korda ettevaatlikumalt edasi (et järgmisi sissekukkumisi vältida) või mõista toimunu põhimõtteliselt hukka ja teha kogu linna valitsemisele restart.

Esimene variant tähendaks jätkamist samade inimestega, kes on ninapidi olnud selle kuritegelikuks osutunud süsteemi juures, mis on viinud Kohtla-Järve linna moraalse pankrotini ja hävitanud tema maine. On raske uskuda, et teised linnavalitsuse liikmed või tippametnikud nii pikka aega viljeletud korruptiivsetest skeemidest midagi ei teadnud. Kohtla-Järve Keskerakonna piirkonna esimees, praegune riigikogu liige Valeri Korb on samas seda meelt, et Solovjovi mõisteti süüdi ebaõiglaselt.

Teine võimalus  oleks panustada ausale konkursile ning meelitada linna võimekaid omavalitsusjuhte, kes tuulutaksid linnavalitsust ja tahaksid asuda korruptsiooniajastul arengus kaotatut Eesti ühes suuremas linnas turbokiirusel tagasi võitma.

Miks linnajuhtidest töökohtade või tellimustega aastaid seotud olev enamik volikogu liikmeid peaks nende isiklikust seisukohast vaadatuna tahtma pöörata uut lehekülge, on raske välja mõelda. Kui nad aga mõtleks Kohtla-Järve tulevikule, siis tasuks neil seda teha. Küllap saaks siis ka järgmine Eesti president teha kerge südamega visiidi Kohtla-Järve linnavalitsusse ja tunda huvi, kuidas sel linnal läheb.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: