Talve: parlament töötas riigireformi kallal ka suvel ({{commentsTotal}})

Tanel Talve
Tanel Talve Autor/allikas: Sotsiaaldemokraadid

”Vaatamata Riigireformi Radari valitsusele antud nõrgale hindele kinnitan, et riik on parlamendi näol teinud tõhusat tööd riigireformi lähtealuste koostamisel. Suvekuudel koos käies on riigikogu põhiseaduskomisjoni juurde moodustatud riigireformi juhtrühm esialgse kavandi kokku kirjutanud,” vastab riigireformi toetusrühma juht riigikogus Tanel Talve Praxise riigivalitsemise eksperdi Rauno Vinni eilsele arvamusartiklile.

Praegu ootame fraktsioonidelt tagasisidet ning eesmärk on selle põhjal lõplik variant suures osas veel käesoleva aasta sees valmis saada. Pean nimetatud toetusrühma juhina jätkuvalt väga oluliseks, et just rahva poolt valitud saadikud need lähtealused sõnastaksid. See laoks olemasolevale ja ka tulevastele valitsustele tugeva vundamendi otsuste tegemiseks edaspidi.

Kui vundament on korralik, raamid paigas ja siht seatud, on kõigil lihtsam ja efektiivsem tegevuskava koostada. Kui me kõik teame suunda ning sellest sarnaselt aru saame, võimaldab see meil palju efektiivsemalt edasi liikuda.

Mõistagi on alati võimalik kritiseerida protsesside aeglust, kuid olen täna siiski väga optimistlik – alles nüüd on hakatud riigireformist tõsisemalt rääkima. Veel poolteist aastat tagasi seda teemat reaalpoliitikas justkui ei eksisteerinud. Niisiis usun, et oleme lühikese aja jooksul isegi pigem kiire tempoga edasi liikunud ja hetkeseis on igati positiivne.

Parlamendi poolt koostatavas riigireformi lähtealustes määratakse kindlaks visioon Eesti tulevikust ja selle saavutamiseks läbi viidava riigireformi põhimõtted ja tegevussuunad. Visiooni realiseerimine peab kaasa tooma üldise kiirema arengu ja Eesti rolli suurenemise Põhjala regioonis ning maailmas laiemalt.

Riigikogu ja valitsuse ülesandeks on muutuste eestvedamine, tegevuste omavaheline sidumine, ressursside paindlikkuse tagamine ja tegijate mobiliseerimine. Riigireformi lähtealuste esmane sihtgrupp on riigikogu, valitsus, põhiseaduslikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused. Teisene sihtgrupp on avalik-õiguslikud institutsioonid, katusorganisatsioonid, erinevad ühiskonnagrupid ja ka meedia.

Seega peavad reaalsed muutused just parlamendist alguse saama, et seada meie riik tervenisti valmis järgmiseks arenguhüppeks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



Ida-Euroopas müüakse sadu tooteid, mille kvaliteet on Lääne-Euroopa sama nimega kaubast kehvem.

EL volinik ERR-ile: "toidurassism" puudutab sadu tooteid

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste volinik ütles ERR-ile, et nn toidurassism, kus Ida-Euroopas müüdavad kaubad on samanimelistest Lääne-Euroopas müüdavatest kaupadest kehvema kvaliteediga, on massiline. Komisjon töötas välja juhised nähtusega paremaks võitlemiseks, mis tuleb liikmesriikides nüüd käibele võtta.

ERAKONDADE REITINGUD

Tallinn valib: leia kõige keskilikum, sotsilikum ja EKRElikum linnaosa

KIRJANIKE LIIT 95
Saksamaa valimised
Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: