Calais's algab migrandilaagri juurde müüri ehitamine ({{commentsTotal}})

Tara Calais' lähistel.
Tara Calais' lähistel. Autor/allikas: Pascal Rossignol/Reuters/Scanpix

Peagi algab Suurbritannia rahastatud müüri ehitamine Calais' migrandilaagri ehk nn džungli lähistele, ütles immigratsiooniminister Robert Goodwill.

Ajakirjanduses ka "Suureks Calais' müüriks" nimetatud nelja meetri kõrgune sein ehitatakse kilomeetri ulatuses mõlemale poole Calais' sadamasse viivat teed, vahendas BBC.

Müür peaks kaitsma maanteed migrantide tekitatud häirete eest. Selle lähistel asuvas nn džungli laagris elab tuhandeid migrante.

Müüri ehitamine algab sel kuul ja valmib aasta lõpuks. BBC andmetel ei asenda müür juba olemasolevaid tarasid.

"Me hakkame peagi suurt müüri ehitama. Me oleme teinud juba tara, nüüd me teeme müüri," ütles Goodwill.

Goodwill ütles, et sadamas suurendatakse ka julgeolekut. Tema sõnul parandatakse seal kasutusel olevat varustust.

Maanteevedude liidu juht Richard Burnett aga nimetas müüri ehitamist maksumaksja raha halvaks kasutamiseks. Tema sõnul tuleks müüri ehitamiseks kasutatavat raha kulutada pigem julgeoleku suurendamiseks juurdepääsuteedel.

Ka advokaadibüroo DWF-i partner Vikki Woodfine, kes teeb koostööd paljude transpordifirmadega, ütles, et müür ei ole lahendus. "See on lihtsalt automaatne reaktsioon, mis pikas perspektiivis midagi ei muuda, eriti kuna teed Calais' sadamasse ümbritsevad juba tarad ja okastraat," rääkis ta.

Tema sõnul on tõeline probleem poliitika puudumises. "Calais's valitseb kaos, kuid transpordifirmasid trahvitakse ikkagi kuni 4000 naelaga migrandi kohta, kes nende sõidukist leitakse," lisas Woodfine.

Paljud nn džunglis elavad migrandid püüavad jõuda Suurbritanniasse, tungides veokitesse, mis Eurotunneli kaudu sinna suunduvad.

Calais' sadama, Eurotunneli terminali ja raudtee kaitsmiseks on ehitatud juba mitu tara.

Esmaspäeval tõkestasid Prantsuse veokijuhid ja farmerid peamise maantee Calais'sse ja nõudsid nn džungli laagri sulgemist.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: