Ihukaitsjad näitasid "Pealtnägijale", kuidas käib presidendi julgeoleku tagamine ({{commentsTotal}})

Eestis on kaks eriti tähtsat isikut koos perega, keda saadab ööpäev läbi riiklik ihukaitse – president ja peaminister. Samas ümbritseb seda ametit saladuseloor. Et aga peatse presidendivahetuse tõttu läheb vahetusse ka suur osa riigipead ümbritsevast ihukaitsemeeskonnast, tehti "Pealtnägijale" erand ning ihukaitsjad rääkisid ja näitasid, kuidas käib meie VIP-ide ihukaitse.

Esimest korda ilmus ihukaitse tollase Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli kõrvale 1990. aasta laulupeol. Vahepealsete aastatega on käidud pikk tee ja VIP-e turvav isikukaitsebüroo kuulub pärast mitmeid ümberkorraldusi ja optimeerimisi keskkriminaalpolitsei koosseisu. Täpne number on saladus, kuid "Pealtnägija" andmetel on ihukaitsjaid riigi palgal umbes 50. Üksust juhib 43-aastane Andris Viltsin, kes isiklikult kaitses kümme aastat Lennart Meri ja Arnold Rüütlit.

Et ihukaitsemeeskonda saada, tuleb läbida erinevad katsed. Samuti tehakse põhjalik taustakontroll. Asi ei piirdu aga katsete ja taustakontrolliga, vaid tiimis püsimiseks tuleb pidevalt pingutada.

Ihukaitse toimib 24/7 ja 365 päeva aastas, mistõttu on ihukaitsjad tegelikult presidendiga kõige rohkem ninapidi koos, eriti välisvisiitidel, kui delegatsioonid ei ole suured.

"Suhted on head, aga me ei ole sõbrad," märkis ihukaitsja Roman Dovgan.

"Ühegi ihukaitsja suhe kaitstava inimesega ei saa minna sõbrasuhteks," kinnitas ka endine ihukaitsja Ken Vaher.

"On paras väljakutse tõmmata selge joon diskreetsuse, heade suhete, turvalisuse, privaatsuse vahele. See ei ole lihtne kindlasti," tõdes Viltsin.

Ihukaitsjad peavad olukordi ennetama

Tavainimese arvates on ihukaitsjad juhuks, kui midagi juhtub. Tegelikult on nad on selleks, et midagi ei juhtuks.

"See põhiline müüt või erisus tegelikkuse vahel on see, et muidu inimesed mõtlevad, et ihukaitse on hästi reageeriv, et me ootame viimse hetkeni, kuni see kuul lendu läheb ja siis hüppame sinna ette. Tegelikkuses see ei ole niimoodi, me oleme ikkagi hästi palju preventiivsed ja proaktiivsed ja üritame ikkagi teha kõik selleks, et üldse mingeid olukordi ei tekikski," kinnitas Viltsin.

"Ohtude hindamine on tegelikkuses kõige suurem töö, mida isikukaitse töös üldse tehakse. Ja seda tehakse nii-öelda varjatult. Ja kui midagi juhtub, siis on juba selles faasis midagi valesti tehtud," märkis Vaher.

Kõrgete ametnike visiitide puhul on kõige pingelisemad ja keerulisemad momendid need, mis tähendavad viibimist rahvarohketes kohtades. "Aga eks meie väljaõpe ka sisaldab selliseid koolitusi, mis annaksid meilegi kindluse, tundmaks ära need isikud, kelle kavatsused on pahatahtlikud," rääkis endine presidendi ihukaitsja Ago Iloste.

"Võib-olla see on natukene ka selle elukutse negatiivne pool, et tuleb näha tonti võib-olla ka seal, kus neid tonte päris ei ole. Kas ta nüüd valehäire on, aga pidevalt tuleb jälgida keskkonda, vaadata isikuid ja võib-olla natukene ka mõelda üle mingites olukordades," selgitas Viltsin.

Ootamist on ihukaitsjate töös palju. "Ihukaitsja kõige suurem vaenlane on rutiin. Päevast päeva sa pead olema valvel, pidevalt valmis reageerima erinevatele ohtudele, pidevalt hindama, analüüsima, mida sa mingis situatsioonis teed, kuidas käitud, kus lähim kolleeg on," rääkis Ken Vaher.

"Proovime olla teravad. Ega see lihtne ei ole, kui sa pead kümme tundi järjest kuskil seisma või ootama. Aga üritame hoida ennast teravana," kinnitas presidendi ihukaitsemeeskonna juht Ivar Zeisig.

Kriminaalasi algatatakse paar korda aastas

Eesti on ihukaitsjatele seni olnud rahulik ja reaalseid kallaletunge pole õnneks juhtunud. Kaitsealused saavad paar korda nädalas aga sotsiaalmeedias või muudes kanalites ähvardusi, mis kubisevad solvanguist ja labasustest. Zeisigi sõnul tuvastatakse isikud ja nendega vesteldakse.

"On väga erinevat laadi ähvardusi olnud. Neid on tulnud telefoni teel, kirja teel, on tulnud tänaval jalutades. On ka tõsisemaid asju olnud, millest ma ei saa väga palju rääkida," loetles Zeisig.

Eraldi statistikat ei tehta, kuid keskeltläbi kaks korda aastas läheb asi nii kaugele, et algatatakse kriminaalasi.

Kõige markantsemad näited on 2010. aastal Toomas Hendrik Ilvese tütrelt kuut miljonit krooni nõuda üritanud tüdruk ja Taavi Rõivase kodu juures luusinud ning teda ähvardanud mees.

Esimene sai tingimisi karistada, teine koguni kolmekuulise šokivangistuse.

"Ütleme nii, et enamjaolt on need ikkagi inimesed, kes on tarbinud alkoholi ülemäära või on täiskuu väljas vms. Aga on ka tõsisemaid asju olnud, millega me oleme pidanud kaua tegelema," tõdes Zeisig.

"Pealtnägija" sai jälgida ka ihukaitse tööd Saksamaa kantsleri Angela Merkeli visiidi ajal Tallinnasse. Vaata lähemalt artiklile lisatud videost.

 Kas president saadab ihukaitsjaid poodi ja last lasteaeda viima, kuidas tagatakse, et nad ei lobise ja milline meeskond tegelikult ümbritseb presidenti nii inimese kui institutsioonina – selgub nädala pärast, kui "Pealtnägija" süüvib Kadrioru lossi kulisside taha.

 

Toimetaja: Merili Nael



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema