Ihukaitsjad näitasid "Pealtnägijale", kuidas käib presidendi julgeoleku tagamine ({{commentsTotal}})

Eestis on kaks eriti tähtsat isikut koos perega, keda saadab ööpäev läbi riiklik ihukaitse – president ja peaminister. Samas ümbritseb seda ametit saladuseloor. Et aga peatse presidendivahetuse tõttu läheb vahetusse ka suur osa riigipead ümbritsevast ihukaitsemeeskonnast, tehti "Pealtnägijale" erand ning ihukaitsjad rääkisid ja näitasid, kuidas käib meie VIP-ide ihukaitse.

Esimest korda ilmus ihukaitse tollase Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli kõrvale 1990. aasta laulupeol. Vahepealsete aastatega on käidud pikk tee ja VIP-e turvav isikukaitsebüroo kuulub pärast mitmeid ümberkorraldusi ja optimeerimisi keskkriminaalpolitsei koosseisu. Täpne number on saladus, kuid "Pealtnägija" andmetel on ihukaitsjaid riigi palgal umbes 50. Üksust juhib 43-aastane Andris Viltsin, kes isiklikult kaitses kümme aastat Lennart Meri ja Arnold Rüütlit.

Et ihukaitsemeeskonda saada, tuleb läbida erinevad katsed. Samuti tehakse põhjalik taustakontroll. Asi ei piirdu aga katsete ja taustakontrolliga, vaid tiimis püsimiseks tuleb pidevalt pingutada.

Ihukaitse toimib 24/7 ja 365 päeva aastas, mistõttu on ihukaitsjad tegelikult presidendiga kõige rohkem ninapidi koos, eriti välisvisiitidel, kui delegatsioonid ei ole suured.

"Suhted on head, aga me ei ole sõbrad," märkis ihukaitsja Roman Dovgan.

"Ühegi ihukaitsja suhe kaitstava inimesega ei saa minna sõbrasuhteks," kinnitas ka endine ihukaitsja Ken Vaher.

"On paras väljakutse tõmmata selge joon diskreetsuse, heade suhete, turvalisuse, privaatsuse vahele. See ei ole lihtne kindlasti," tõdes Viltsin.

Ihukaitsjad peavad olukordi ennetama

Tavainimese arvates on ihukaitsjad juhuks, kui midagi juhtub. Tegelikult on nad on selleks, et midagi ei juhtuks.

"See põhiline müüt või erisus tegelikkuse vahel on see, et muidu inimesed mõtlevad, et ihukaitse on hästi reageeriv, et me ootame viimse hetkeni, kuni see kuul lendu läheb ja siis hüppame sinna ette. Tegelikkuses see ei ole niimoodi, me oleme ikkagi hästi palju preventiivsed ja proaktiivsed ja üritame ikkagi teha kõik selleks, et üldse mingeid olukordi ei tekikski," kinnitas Viltsin.

"Ohtude hindamine on tegelikkuses kõige suurem töö, mida isikukaitse töös üldse tehakse. Ja seda tehakse nii-öelda varjatult. Ja kui midagi juhtub, siis on juba selles faasis midagi valesti tehtud," märkis Vaher.

Kõrgete ametnike visiitide puhul on kõige pingelisemad ja keerulisemad momendid need, mis tähendavad viibimist rahvarohketes kohtades. "Aga eks meie väljaõpe ka sisaldab selliseid koolitusi, mis annaksid meilegi kindluse, tundmaks ära need isikud, kelle kavatsused on pahatahtlikud," rääkis endine presidendi ihukaitsja Ago Iloste.

"Võib-olla see on natukene ka selle elukutse negatiivne pool, et tuleb näha tonti võib-olla ka seal, kus neid tonte päris ei ole. Kas ta nüüd valehäire on, aga pidevalt tuleb jälgida keskkonda, vaadata isikuid ja võib-olla natukene ka mõelda üle mingites olukordades," selgitas Viltsin.

Ootamist on ihukaitsjate töös palju. "Ihukaitsja kõige suurem vaenlane on rutiin. Päevast päeva sa pead olema valvel, pidevalt valmis reageerima erinevatele ohtudele, pidevalt hindama, analüüsima, mida sa mingis situatsioonis teed, kuidas käitud, kus lähim kolleeg on," rääkis Ken Vaher.

"Proovime olla teravad. Ega see lihtne ei ole, kui sa pead kümme tundi järjest kuskil seisma või ootama. Aga üritame hoida ennast teravana," kinnitas presidendi ihukaitsemeeskonna juht Ivar Zeisig.

Kriminaalasi algatatakse paar korda aastas

Eesti on ihukaitsjatele seni olnud rahulik ja reaalseid kallaletunge pole õnneks juhtunud. Kaitsealused saavad paar korda nädalas aga sotsiaalmeedias või muudes kanalites ähvardusi, mis kubisevad solvanguist ja labasustest. Zeisigi sõnul tuvastatakse isikud ja nendega vesteldakse.

"On väga erinevat laadi ähvardusi olnud. Neid on tulnud telefoni teel, kirja teel, on tulnud tänaval jalutades. On ka tõsisemaid asju olnud, millest ma ei saa väga palju rääkida," loetles Zeisig.

Eraldi statistikat ei tehta, kuid keskeltläbi kaks korda aastas läheb asi nii kaugele, et algatatakse kriminaalasi.

Kõige markantsemad näited on 2010. aastal Toomas Hendrik Ilvese tütrelt kuut miljonit krooni nõuda üritanud tüdruk ja Taavi Rõivase kodu juures luusinud ning teda ähvardanud mees.

Esimene sai tingimisi karistada, teine koguni kolmekuulise šokivangistuse.

"Ütleme nii, et enamjaolt on need ikkagi inimesed, kes on tarbinud alkoholi ülemäära või on täiskuu väljas vms. Aga on ka tõsisemaid asju olnud, millega me oleme pidanud kaua tegelema," tõdes Zeisig.

"Pealtnägija" sai jälgida ka ihukaitse tööd Saksamaa kantsleri Angela Merkeli visiidi ajal Tallinnasse. Vaata lähemalt artiklile lisatud videost.

 Kas president saadab ihukaitsjaid poodi ja last lasteaeda viima, kuidas tagatakse, et nad ei lobise ja milline meeskond tegelikult ümbritseb presidenti nii inimese kui institutsioonina – selgub nädala pärast, kui "Pealtnägija" süüvib Kadrioru lossi kulisside taha.

 

Toimetaja: Merili Nael



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: