Michal: praeguse seisuga ei pea Rail Balticu eurotoetusest ilmajäämist kartma ({{commentsTotal}})

Rail Balticu teemal on praegu käimas rollide paika loksutamine, sest nii Eestil, Lätil kui Leedul on asjadest oma nägemus, kuid karta, et projekt võib Euroopa toetustest ilma jääda, ei ole praeguse seisuga põhjust, ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Viimastel päevadel on Rail Balticu arengud meedias kriitikat saanud – Läti rahvusringhäälingu telesaates väideti, et projekti elluviimine on Baltimaade koostöövõimetuse tõttu ohus, Asi RB Rail juhatuse esimees Baiba Rubesa ütles aga, et projekt tuleb depolitiseerida. Ka europarlamendi transpordikomitee esimees Michael Cramer hoiatas hiljuti, et kui Balti riigid kokkuleppele ei jõua, võivad nad Eli toetusest ilma jääda.

Kristen Michal ütles ERRi portaalile, et toetusest ilma jäämist peaks kartma siis, kui riigid omavahel tõesti kokku ei lepiks ja asjad ei edeneks.

„Täna see sinna ei ole jõudnud, läbirääkimised käivad selle üle, milline see roll on – milline keskse ettevõtte, milline riikide roll. Täna vähemalt Eesti poolt vaadates oleme ikkagi väga konkreetsed ja täpsed selles osas olnud, ootame oma naabritelt samasugust tegevust. Ja ega me kuidagi oma kommentaaridega ei saa neid liigselt torkida, sest see kindlasti ei tule läbirääkimistel kasuks,” sõnas ta.

Michal leiab, et Eesti on olnud oma tegevustes üsna konkreetne, täpne ja pigem kiire. Täna toimub Balti ühisettevõtte nõukogu koosolek, kus rollijaotust arutatakse. Just see ongi teema, mis on Rail Balticu küsimuses veidi segadust tekitanud.

"[See on] rollijaotusarutelu, kui lihtsamaks viia, et kes hangib rööpad, kes liiprid, kes elektri, kes side, kes tegeleb turvanguga või kes hoolitseb planeeringute eest ja kes kohapeal ristmike eest. See on tööjaotuse, rollijaotuse, vastutuse jaotuse ja võib-olla vedamise jaotuse arutelu. Küllap siis sellest on ka see meediahuvi ja arutelu tekkinud, et kas ikka kõik liigub tempokalt," märkis Michal.

Ta lisas, et igal riigil on oma nägemus, kui palju tuleks keskselt koostööd teha, kuid Euroopa üldisem hoiak on selline, et rööpaid, liipreid, uuringuid ja kõike muud kuni elektrini tehtaks keskselt, kohapealseks valdkonnaks oleks aga ristuvad teed, sillad ja muud sellised ehitised.

"See on üldine hoiak, aga veelkord, tegemist on ju suure kolme riigi vahelise asjaga ja seda ilmselt ongi vaja läbi rääkida," lausus majandus- ja taristuminister. "Eks seal need väiksed paikaloksumised käivadki praegu".

Michal kommenteeris RB Raili juhi väidet, nagu oleks Rail Balticu projekt politiseeritud, et Eestis suhtutakse sellesse kui suurde infrastruktuuri projekti, mis on tulevikku suunatud ja majanduslikult kahtlemata huvitav. Kui ka teistes riikides on debatt muutunud poliitilisemaks, siis Michali hinnangul on hoiak riikides ikkagi selles suunas, et Rail Baltic tuleb.

"Räägitakse läbi nüansside üle, mitte ei ole seda hoiakut, et kas Rail Baltic tuleb. Seda küsimust ma ei ole küll kuulnud enam küsitavat," kinnitas ta.



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.