Michal: praeguse seisuga ei pea Rail Balticu eurotoetusest ilmajäämist kartma ({{commentsTotal}})

Rail Balticu teemal on praegu käimas rollide paika loksutamine, sest nii Eestil, Lätil kui Leedul on asjadest oma nägemus, kuid karta, et projekt võib Euroopa toetustest ilma jääda, ei ole praeguse seisuga põhjust, ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Viimastel päevadel on Rail Balticu arengud meedias kriitikat saanud – Läti rahvusringhäälingu telesaates väideti, et projekti elluviimine on Baltimaade koostöövõimetuse tõttu ohus, Asi RB Rail juhatuse esimees Baiba Rubesa ütles aga, et projekt tuleb depolitiseerida. Ka europarlamendi transpordikomitee esimees Michael Cramer hoiatas hiljuti, et kui Balti riigid kokkuleppele ei jõua, võivad nad Eli toetusest ilma jääda.

Kristen Michal ütles ERRi portaalile, et toetusest ilma jäämist peaks kartma siis, kui riigid omavahel tõesti kokku ei lepiks ja asjad ei edeneks.

„Täna see sinna ei ole jõudnud, läbirääkimised käivad selle üle, milline see roll on – milline keskse ettevõtte, milline riikide roll. Täna vähemalt Eesti poolt vaadates oleme ikkagi väga konkreetsed ja täpsed selles osas olnud, ootame oma naabritelt samasugust tegevust. Ja ega me kuidagi oma kommentaaridega ei saa neid liigselt torkida, sest see kindlasti ei tule läbirääkimistel kasuks,” sõnas ta.

Michal leiab, et Eesti on olnud oma tegevustes üsna konkreetne, täpne ja pigem kiire. Täna toimub Balti ühisettevõtte nõukogu koosolek, kus rollijaotust arutatakse. Just see ongi teema, mis on Rail Balticu küsimuses veidi segadust tekitanud.

"[See on] rollijaotusarutelu, kui lihtsamaks viia, et kes hangib rööpad, kes liiprid, kes elektri, kes side, kes tegeleb turvanguga või kes hoolitseb planeeringute eest ja kes kohapeal ristmike eest. See on tööjaotuse, rollijaotuse, vastutuse jaotuse ja võib-olla vedamise jaotuse arutelu. Küllap siis sellest on ka see meediahuvi ja arutelu tekkinud, et kas ikka kõik liigub tempokalt," märkis Michal.

Ta lisas, et igal riigil on oma nägemus, kui palju tuleks keskselt koostööd teha, kuid Euroopa üldisem hoiak on selline, et rööpaid, liipreid, uuringuid ja kõike muud kuni elektrini tehtaks keskselt, kohapealseks valdkonnaks oleks aga ristuvad teed, sillad ja muud sellised ehitised.

"See on üldine hoiak, aga veelkord, tegemist on ju suure kolme riigi vahelise asjaga ja seda ilmselt ongi vaja läbi rääkida," lausus majandus- ja taristuminister. "Eks seal need väiksed paikaloksumised käivadki praegu".

Michal kommenteeris RB Raili juhi väidet, nagu oleks Rail Balticu projekt politiseeritud, et Eestis suhtutakse sellesse kui suurde infrastruktuuri projekti, mis on tulevikku suunatud ja majanduslikult kahtlemata huvitav. Kui ka teistes riikides on debatt muutunud poliitilisemaks, siis Michali hinnangul on hoiak riikides ikkagi selles suunas, et Rail Baltic tuleb.

"Räägitakse läbi nüansside üle, mitte ei ole seda hoiakut, et kas Rail Baltic tuleb. Seda küsimust ma ei ole küll kuulnud enam küsitavat," kinnitas ta.



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: