Veerand eestlastest Lätis viina järel: alkoholitootjate uuringu järeldused küsitavad ({{commentsTotal}})

{{1473248770000 | amCalendar}}

Alkoholitootjate ja maaletoojate liit, õlletootjate liit ning kaupmeeste liit viisid augustis läbi veebiküsitluse, mille tulemus on jahmatav: nende väitel on 28 protsenti Eesti elanikest käinud Lätist alkoholi ostmas. Samas on uuringu tulemustes mitmeid küsitavusi, mis ei luba täie tõsikindlusega väiteid võtta.

Ehkki uuringu valim on esinduslik - tuhat inimest -, muutuvad tulemused küsitavaks siis, kui uuringu tulemuste sisse vaadata. Nimelt on enamik küsitletutest, 44 protsenti Harjumaa elanikke, nagu on ka riigi demograafiline jaotus, ent piiriäärsed maakonnad, kelle elanikkonda piirikaubandus enim puudutab, on küsitluses esindatud vaid mõne protsendiga, mistõttu tunduvad järeldused tarbijakäitumisest liialt uljad, kuivõrd need on järeldatud väga väikese inimhulga pealt.

Samuti ei toeta alkoholitootjate uuringut maksu- ja tolliameti andmed, mille kohaselt on piirikaubandus neelanud siiski 6,5 protsenti kange alkoholi turust, lahejemat alkoholi puudutas aktsiisitõus vähem.Seega piirikaubanduse probleem kahtlemata on, ent käärid uuringu ja maksuandmete osas on suured.

Järeldused 14 inimese pealt

Nimelt väidavad tulemused, et suisa 70% kõigist Valgamaa täisealistest elanikest vanuses 18-64 on käinud tänavu Läti piiripoodidest Valkas, Ainažis või Ruhjas alkoholi ostmas. Mõistagi on Valka Valga elanikele vaid üle mõttelise piiri astuda, ent kuna tuhandest küsitlusele vastanust vaid kaks protsenti oli Valgamaa elanikke, tähendab see, et järeldused tehti 20 inimese vastuste põhjal, kellest siis 14 väitis end olevat Läti piiripoes käinuvat. Võimalik, et 70 protsenti valgamaalasi ongi seda teinud, ent valimi väiksus ei luba seda nii kindlalt väita.

Uuringu järgi ongi enim käidud Läti piirilt alkoholi ostmas mõistagi piiriäärsetest maakondadest: Valgamaalt (70 protsenti), Võrumaalt (54 protsenti), Põlvamaalt (46 protsenti). Viljandi- ja Pärnumaalt üllatavalt tunduvalt vähem. Küll aga moodustavad Valga-, Võru- ja Põlvamaa vastajad kokku vaid seitse protsenti valimist ehk vastused tõlgendati 70 inimese vastuste pealt. Kui aga võtta Lõuna-Eesti maakondade valimiks 1000 inimest, võiks tulemusi juba esinduslikuks pidada.

Harjumaa elanikest, kes moodustasid 44 protsenti kogu valimist, on Läti poodides käinud 17 protsenti - päris palju. Ent seda, kas käidi spetsiaalselt Lätis viina järel või veedeti perepuhkus Lätis, kust siis tagasi tulles ka piiripunktis ost sooritati, uurijad ei küsinud. Seega, ehkki tendents Lätis viina järel käia on kahtlemata olemas, võivad alkoholitootjad seda siiski näidata mustemates toonides kui tegelikkuses on.

Ühest küljest soosib turismi suvine puhkuste aeg, teisalt on tegemist uudse olukorraga - korra on põnev see reis ette võtta (seda on üksnes korra teinud 55 protsenti kõigist neist 28 protsendist Eesti elanikest, kes väidetavalt Lätis alkoholi ostmas on käinud; korduvalt on alkoholi kaasa ostnud 41 protsenti kõigist, kes üldse ostu on sooritanud). Tulevikus on lubanud teha seda veel pooled kõigist neist, kes siiani selle teekonna ette on võtnud, kuid tulevik võib tähendada ka järgmist suve, kui taas perega sõit näiteks Läti veeparki ette võetakse.

Ega ka alkoholitootjad osanud prognoosida, kas sügise tulles viinaralli aeglustub või mitte. Ühes on nad aga kindlad: kui valitsus järgmise aasta algusesse kavandatud täiendavat kümneprotsendist aktsiisitõusu ära jätta ei kavatse, toimub tänavune maksulaekumine taas tuleva aasta arvelt, kui "salved" alkoholi täis ostetakse, et säästa ennast kallinenud hinnast. Seega elab riik tuleviku arvelt.

See on tõsi, kui vaadata tolli- ja maksuameti värskeid andmeid ettesoetatud aktsiisikaupade osas. Lisaks on probleemiks lõunapoolsete maapiirkondade väikepoodide käekäik, mis ägavad käibe vähenemise all ning seisavad seetõttu silmitsi sulgemisohuga. Ent see on juba suurem sotsiaalne probleem, mida ei saa lahendada üksnes alkoholimüügi küsimusega.

Eeskätt kannatab maksumuudatuse all üks sektor, kaotades käivet, ent see on pigem sektori kui tarbijate probleem.



Internet sööb ajalehtede reklaamikäivet.Internet sööb ajalehtede reklaamikäivet.
Muutused reklaamiturul: internet tegi esmakordselt ajalehtedele ära

Eesti reklaamiturg oli 2016. aastal käibelt võrreldav aasta varasemaga, kasvades 1,6 protsenti. Muutused toimusid aga struktuurselt - interneti reklaamimahtude käive ja osakaal seljatasid esmakordselt ajalehed, selgub uuringufirma Kantar Emor andmetest.

Pikk järjekord PPA Tartu büroos.Pikk järjekord PPA Tartu büroos.
ID-kaardi sertifikaatide uuendamine on toonud kaasa pikad järjekorrad

1. juuliks tuleb uuendada enne 2014. aasta oktoobrit välja antud ID-kaartide sertifikaadid ja ehkki neid saab uuendada ka veebis, ulatuvad näiteks PPA Tartu osakonnas järjekorrad kuni kolme tunni pikkuseks. Aja säästmiseks palub PPA sertifikaadid uuendada ID-kaardi tarkvara kasutades.

Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna sisenemas vanalinna restorani, kus nad oma otsusest ajakirjanikke teavitasid.Marko Mihkelson ja Margus Tsahkna sisenemas vanalinna restorani, kus nad oma otsusest ajakirjanikke teavitasid.
Margus Tsahkna: ma ei välista uue erakonna loomist

IRL-i eelmine esimees, äsja parteist lahkunud Margus Tsahkna kinnitab, et ta jätkab poliitikas ning ei välista uue erakonna loomist.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics