Sotsioloog: integratsiooniõpet vajavad immigrantide kõrval ka sakslased ise ({{commentsTotal}})

Saksamaa immigratsiooni-, põgenike- ja integratsioonivolinik Aydan Ozoguz (paremalt teine) koos Süüria pagulastega Berliini põgenike koolituskeskuses.
Saksamaa immigratsiooni-, põgenike- ja integratsioonivolinik Aydan Ozoguz (paremalt teine) koos Süüria pagulastega Berliini põgenike koolituskeskuses. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksamaa integratsiooniklassides ei peaks osalema ainult sisserändajad, vaid ka sakslased ise, leiab Karlsruhe pedagoogikaülikooli sotsioloog Annette Treibel.

„Meie moto peab olema „Integratsiooniklassid kõigile!”,” ütles Treibel Rostockis toimuva integratsioonikonverentsi eel The Locali teatel.

Treibel räägib konverentsil, kuidas integratsioon on mõeldud nii uutele kui ammustele sakslastele. Kuigi Saksamaa on juba aastakümneid immigrante sihtkohaks olnud, ei ole paljud kohalikud ühiskondlike muutustega varem silmitsi pidanud seisma.

Bildi tellimusel uuringufirma Emnid läbi viidud arvamusküsitlusest selgus, et isegi hoolimata mullusest rekordilisest sisserändest ei ole 76 protsendi sakslaste elu varjupaigataotlejad mõjutanud.

Treibel peab probleemiks, et Saksamaal sündinud ja kasvanud inimestelt küsitakse senini, kust nad pärit on, kui nende välimus ei ole saksapärane.

„Paljud „vanad” sakslased ei saa aru, et ka tumedama nahavärviga inimesed on sakslased ja räägivad saksa keelt oma regiooni dialektis,”sõnas ta. „Nad ei käi enam välismaalase kategooria alla”.

Sel aastal on Saksamaale oodata kuni 300 000 varjupaigataotlejat, mullu saabus neid aga ligi 1,1 miljonit.

Toimetaja: Karin Koppel



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: