Sotsioloog: integratsiooniõpet vajavad immigrantide kõrval ka sakslased ise ({{commentsTotal}})

Saksamaa immigratsiooni-, põgenike- ja integratsioonivolinik Aydan Ozoguz (paremalt teine) koos Süüria pagulastega Berliini põgenike koolituskeskuses.
Saksamaa immigratsiooni-, põgenike- ja integratsioonivolinik Aydan Ozoguz (paremalt teine) koos Süüria pagulastega Berliini põgenike koolituskeskuses. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksamaa integratsiooniklassides ei peaks osalema ainult sisserändajad, vaid ka sakslased ise, leiab Karlsruhe pedagoogikaülikooli sotsioloog Annette Treibel.

„Meie moto peab olema „Integratsiooniklassid kõigile!”,” ütles Treibel Rostockis toimuva integratsioonikonverentsi eel The Locali teatel.

Treibel räägib konverentsil, kuidas integratsioon on mõeldud nii uutele kui ammustele sakslastele. Kuigi Saksamaa on juba aastakümneid immigrante sihtkohaks olnud, ei ole paljud kohalikud ühiskondlike muutustega varem silmitsi pidanud seisma.

Bildi tellimusel uuringufirma Emnid läbi viidud arvamusküsitlusest selgus, et isegi hoolimata mullusest rekordilisest sisserändest ei ole 76 protsendi sakslaste elu varjupaigataotlejad mõjutanud.

Treibel peab probleemiks, et Saksamaal sündinud ja kasvanud inimestelt küsitakse senini, kust nad pärit on, kui nende välimus ei ole saksapärane.

„Paljud „vanad” sakslased ei saa aru, et ka tumedama nahavärviga inimesed on sakslased ja räägivad saksa keelt oma regiooni dialektis,”sõnas ta. „Nad ei käi enam välismaalase kategooria alla”.

Sel aastal on Saksamaale oodata kuni 300 000 varjupaigataotlejat, mullu saabus neid aga ligi 1,1 miljonit.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: