"Pealtnägija": saarlannast on saanud Euroopa immigratsioonivastaste tõusev täht ({{commentsTotal}})

Suurema kärata on 43-aastasest Orissaare vallas elavast nelja lapse emast, EKRE juhatuse liikmest ja Saaremaa piirkonna juhist Maria Kaljustest saanud Euroopa islami- ja immigratsioonivastaste tõusev täht.

Kevadel valiti Kaljuste 24 riigi rahvuslasi ühendava organisatsiooni Fortress Europe ehk Euroopa Kindlus üheks juhiks, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Kaljuste poliitiline aisapaar on avalikkuses peamiselt piraaditõrjujana tuntud, ka "Pealtnägijas" selles rollis esinenud 33-aastane Georg Kirsberg, kes on kuulunud IRLi, Põliseestlaste liikumisse ja Vabaerakonda.

Viimasest heideti ta mustanahaliste siunamise tõttu välja, mis järel ta astus EKRE-sse. Kuid juba mullu asutasid Kirsberg ja Kaljuste MTÜ nimega International SIS ehk lühidalt ISIS.

Kirsberg seletas, et MTÜ eesmärk on koondada neid inimesi, kes ei soovi alluda sellele sundmigratsioonile ja islamiseerumise lainele.

Kaljuste lisas, et peab fundamentaalset islamit ohuks. "Arvan, et selline kontrollimatu massiimmigratsioon, nagu ta on täna päevakorras, ei peaks olema mingisugune igameheõigus."

MTÜ eesmärk oli leida rahvusvahelisi kontakte mõttekaaslastega ja kohe saadigi jackpot. Aasta algul kutsuti Kaljuste rahvuslasi ja immigratsioonivastaseid ühendava organisatsiooni Fortress Europe asutamisele ja mais Prahas toimunud üldkogul valiti koguni üheks selle juhiks koos kuulsa saksa ultra-parempoolse Tatjana Festerlingi ja Tšehhi parlamendi liikme Miroslav Lidinskyga. Hetkeseisuga on liikmeid 24 riigist.

Kaljuste ei arva, et "Euroopa Kindlus" peaks tähendama müüride ehitamist ümber Euroopa. "Absoluutselt mitte. Mina isiklikult näiteks isegi ei arva, et Euroopa Liit on mingi paha asi, millest peaks hirmsasti välja astuma. Mul on kurb, et Euroopa Liit ei ole selline riikide liit, kus riigid saaksid säilitada oma omapära ja iseseisvuse sellisel moel, nagu meile seda alguses lubati."

"Täna ma näen, et see koloss laguneb niikuinii. Kahjuks. Ta ei hakka toimima nii, nagu ta alguses oli loodetud ja lubatud ja ma tahaksin, et lagunedes ta ei hävitaks olemasolevaid asju," lisas Kaljuste.

Kaljuste ja Kirsbergi MTÜ on ühenduse väikseim liige, aga eestlanna ise seda aktiivsem. Kaljuste ütleb, et tema haldab süsteeme.

"Meie võrgustik alustas seda suhtlemist võib-olla ainult väikese tutvumisega. Täna oleme me suutnud komplekteerida näiteks kõikide nende maade pressiesindused konservatiivsel tasandil. Meie kasutuses on rohkem kui 60 erinevat infokanalit. Meie süsteemis on rohkesti selliseid koolitajaid, kes on võimelised kiiresti reageerima. On selliseid inimesi, kes on võimelised tegema videotöötlust, kutsuma kiiresti rahvahulkasid välja, ühendama erinevate maade inimesi. See on omamoodi valmistumine ja see on süsteemihaldus," selgitas Kaljuste.

Osa sellest valmistumisest ja haldusest oli Kaljuste käik Bulgaariasse augusti algul, kus ta külastas Kindral Vassil Levski Sõjalist Liitu – ühingut, mis jahib Bulgaaria-Türgi piiril illegaalseid immigrante.

Seesama külmrelvade, paintballi püsside ja kohati isegi ambudega relvastatud omakaitse on pälvinud palju meediatähelepanu, kes on vastavalt rakursile kujutanud neid kangelaste, klounide või ohtlike kauboidena.

Kirsberg oli Bulgaarias kaasas videooperaatorina ja materjalist loodetakse teha dokfilm.

Kaljuste märkis, et nende meeste tegevus seisneb enda ettevalmistamises. "Noored mehed saavad kokku, õpivad ajalugu, mäletavad oma esivanemate tegusid, teevad füüsiliselt trenni. Mis on seal taunimisväärset?" küsib ta.

Eestlased ei käinud Bulgaarias patrullis, vaid treeninglaagris pealinnast paarisaja kilomeetri kaugusel. Muuhulgas on sealt meeldejääv fotojäädvustus, kus valdavalt mustades maskides seltskond poseerib koos aukülalisega Eestist. Seda kõike näeb lähemalt loole lisatud videost.

Toimetaja: Priit Luts



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema