Keskkriminaalpolitsei juht: Pauluse süüdimõistmine on kahtlemata töövõit ({{commentsTotal}})

Ka pärast Assar Pauluse süüdimõistmist ei saa organiseeritud kuritegevuses politsei tööpõld otsa, kinnitas keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas, kes usub, et Pauluse all olevad kurjategijad jätkavad ka mehe vanglakaristuse ajal tegevust.

Harju maakohus kinnitas kolmapäeval kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises süüdistatava Assar Pauluse ja tema juhitud kuritegelikku ühendusse kuulunud meeste ning riigiprokuratuuri sõlmitud karistusleppe ja saatis Pauluse seitsmeks aastaks vangi.

Riigiprokurör Andres Ülvistega sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud karistusleppe kohaselt on Assar Paulus (54) süüdi kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning peab seitsmeks aastaks vangi minema.

Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas ütles intervjuus "Ringvaatele", et kahtlemata on see politseile töövõit, kuid lõplikult saab sellest rääkida siis, kui kohtuotsus Pauluse suhtes jõustub.

"Töövõit on see eelkõige seetõttu, et organiseeritud kuritegevus on üleüldse üks raskemaid kuritegevuse vorme. Selle uurimine ja avastamine on keeruline, sest varjatud ja mitmetahuline. Kui õnnestub kohtu alla saata liider, on see töövõit," märkis Aas.

Pauluse kohta märkis Aas üldistades, et mees juhtis kuritegelikku organisatsiooni ehk isikute gruppi, kes panid toime erinevaid kuritegusid. Tema ülesanne, nagu iga juhi ülesanne oli tagada see, et tema alluvad saaks piisavalt hästi toimetada.

Aas märkis, et ei ole ühtki riiki, kus oleks võimalik öelda, et organiseeritud kuritegevust selles riigis ei ole või oleks see lõplikult välja juuritud.

"Julgen väita ka seda, et Assar Paulus süüdi mõisteti ja ta reaalselt vanglakaristust kannab, ei tähenda seda, et tema all olevad kurjategijad on oma tegevuse lõpetanud. Kindlasti need toimuvad edasi, tõenäoliselt tagasihoidlikumalt, kuid selge on see, et tööd meil jätkub."

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema