Keskkriminaalpolitsei juht: Pauluse süüdimõistmine on kahtlemata töövõit ({{commentsTotal}})

Ka pärast Assar Pauluse süüdimõistmist ei saa organiseeritud kuritegevuses politsei tööpõld otsa, kinnitas keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas, kes usub, et Pauluse all olevad kurjategijad jätkavad ka mehe vanglakaristuse ajal tegevust.

Harju maakohus kinnitas kolmapäeval kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises süüdistatava Assar Pauluse ja tema juhitud kuritegelikku ühendusse kuulunud meeste ning riigiprokuratuuri sõlmitud karistusleppe ja saatis Pauluse seitsmeks aastaks vangi.

Riigiprokurör Andres Ülvistega sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud karistusleppe kohaselt on Assar Paulus (54) süüdi kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning peab seitsmeks aastaks vangi minema.

Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas ütles intervjuus "Ringvaatele", et kahtlemata on see politseile töövõit, kuid lõplikult saab sellest rääkida siis, kui kohtuotsus Pauluse suhtes jõustub.

"Töövõit on see eelkõige seetõttu, et organiseeritud kuritegevus on üleüldse üks raskemaid kuritegevuse vorme. Selle uurimine ja avastamine on keeruline, sest varjatud ja mitmetahuline. Kui õnnestub kohtu alla saata liider, on see töövõit," märkis Aas.

Pauluse kohta märkis Aas üldistades, et mees juhtis kuritegelikku organisatsiooni ehk isikute gruppi, kes panid toime erinevaid kuritegusid. Tema ülesanne, nagu iga juhi ülesanne oli tagada see, et tema alluvad saaks piisavalt hästi toimetada.

Aas märkis, et ei ole ühtki riiki, kus oleks võimalik öelda, et organiseeritud kuritegevust selles riigis ei ole või oleks see lõplikult välja juuritud.

"Julgen väita ka seda, et Assar Paulus süüdi mõisteti ja ta reaalselt vanglakaristust kannab, ei tähenda seda, et tema all olevad kurjategijad on oma tegevuse lõpetanud. Kindlasti need toimuvad edasi, tõenäoliselt tagasihoidlikumalt, kuid selge on see, et tööd meil jätkub."

Toimetaja: Priit Luts



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: