Keskkriminaalpolitsei juht: Pauluse süüdimõistmine on kahtlemata töövõit ({{commentsTotal}})

Ka pärast Assar Pauluse süüdimõistmist ei saa organiseeritud kuritegevuses politsei tööpõld otsa, kinnitas keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas, kes usub, et Pauluse all olevad kurjategijad jätkavad ka mehe vanglakaristuse ajal tegevust.

Harju maakohus kinnitas kolmapäeval kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises süüdistatava Assar Pauluse ja tema juhitud kuritegelikku ühendusse kuulunud meeste ning riigiprokuratuuri sõlmitud karistusleppe ja saatis Pauluse seitsmeks aastaks vangi.

Riigiprokurör Andres Ülvistega sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud karistusleppe kohaselt on Assar Paulus (54) süüdi kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning peab seitsmeks aastaks vangi minema.

Keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas ütles intervjuus "Ringvaatele", et kahtlemata on see politseile töövõit, kuid lõplikult saab sellest rääkida siis, kui kohtuotsus Pauluse suhtes jõustub.

"Töövõit on see eelkõige seetõttu, et organiseeritud kuritegevus on üleüldse üks raskemaid kuritegevuse vorme. Selle uurimine ja avastamine on keeruline, sest varjatud ja mitmetahuline. Kui õnnestub kohtu alla saata liider, on see töövõit," märkis Aas.

Pauluse kohta märkis Aas üldistades, et mees juhtis kuritegelikku organisatsiooni ehk isikute gruppi, kes panid toime erinevaid kuritegusid. Tema ülesanne, nagu iga juhi ülesanne oli tagada see, et tema alluvad saaks piisavalt hästi toimetada.

Aas märkis, et ei ole ühtki riiki, kus oleks võimalik öelda, et organiseeritud kuritegevust selles riigis ei ole või oleks see lõplikult välja juuritud.

"Julgen väita ka seda, et Assar Paulus süüdi mõisteti ja ta reaalselt vanglakaristust kannab, ei tähenda seda, et tema all olevad kurjategijad on oma tegevuse lõpetanud. Kindlasti need toimuvad edasi, tõenäoliselt tagasihoidlikumalt, kuid selge on see, et tööd meil jätkub."

Toimetaja: Priit Luts



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: