Virtsu kool saab kiire WiFi ühenduse ({{commentsTotal}})

Eestis on hoogu sisse saamas programm, millega majandusministeerium toetab 175 kooli internetivõrkude korrastamist. Virtsu koolile Läänemaal ehitas aga WiFi võrgu heategevuslikus korras võrgulahendusi pakkuv firma Santa Monica Networks.

65 õpilasega Virtsu koolis on lastel matemaatikatunnis tahvelarvutid, õpetaja logib WiFi võrku ja mõistagi on nii võimalik tundi oluliselt huvitavamaks teha. Näiteks saab peast arvutamises paari kaupa kiiruse peale võistelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me räägime hariduse ühest suurest eesmärgist - digipädevustest, mis peavad õpilastel olema ja mida tänapäevane kool peabki arendama, siis ei tohi jääda seisma selle taha, et ei ole piisavalt head netiühendust. Nüüd meie või tehnilise toe taha ei jää see, et õpilased oskavad internetis navigeerida, otsida infot," rääkis Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski.

Koolil on 15 tahvelarvutit, mida saab õppetöös kasutada. Ja pluss on seegi, et peatselt jõuab kooli ka kiire internetiühendus.

"Paigaldatakse ELASA magistraaltrass, mis võimaldab kooli internetiühendust tõsta veelgi. Praegu on see 200 mega juures ja see hetk, kui see jõuab reaalselt kooli, siis see tõuseb peaaegu ühe gigani, mis on Eesti kontekstis väga hea," ütles Nemeržitski.

Majandusministeerium toetab aastatel 2016-2020 üldhariduskoolide internetivõrkude renoveerimist ja rajamist ligikaudu 13 miljoni euroga.

"Ja siis tuli meil mõte, et me teeksime projekti, kus jagaksime oma teadmisi, kuidas teha parima praktika kohaselt selline võrk, nii et kõik koolid saaksid seda kasutada. Me mõtlesime, et see kool ei tohiks olla linnas, see võiks olla väljas, kus sellise projekti kasu oleks hästi suur, et siia jõuaks ka ELASA fiiberühendus, et siia tuleks kiire internet," selgitas Santa Monica Networksi juhataja Margus Vaino.

Koolide digitaristu kaasajastamise pilootprojekti käigus saavad korralikud internetivõrgud paljud koolid, Pärnus näiteks Tammsaare, Raeküla, Kuniga ja Ülejõe kool.

Toimetaja: Merili Nael



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: