Uus lendorava kaitseala paneb metsaomanikud raskesse seisu ({{commentsTotal}})

Ida-Virumaale Iisakusse kavandab keskonnamet üliharuldase lendorava ja kauni kuldkinga kaitseks uut maastikukaitseala. Keskkonnaamet on alustanud maaomanikega läbirääkimisi kaitseala loomisega seotud murede üle ning loodab kompromissidele kaitsepiirangute ja metsamajandamise probleemide vahel.

Iisaku vallas Tärivere mäel teatakse juba aastaid siinse lendorava elupaika ja samuti kauni kuldkinga kasvukohti. Kuuekümnehektariline tulevane kaitseala saab hõlmama suurt osa kolme erametsaomaniku, Iisaku vallavalitsuse ja siinse RMK valdusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Uus kavandatav maastikukaitseala seab rangemad nõuded nii vallale kui ka maaomanikele kuna kaitse kord muutub piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse mis siis on rangem. Uuel kaitsealal on ehitamine keelatud, välja arvatud kommunikatsioonide, teede rajamine," ütles Iisaku valla arendusnõunik Piret Anvelt.

Metsaomanikud paneb uus kaitsekord üsnagi keerulisse olukorda, sest liiklemine saab olema kaitsealal keelatud ning keskkonnametiga kooskõlastatud raietööd tuleb teostada nii, et luua paremaid tingimusi lendoravale.

Mäealu talu omanik Piret Viirlaid ütles, et kogu tema mets läheb piirangu alla. "Minu mets läheb kõik piirangu alla. Teistel naabritel seda ma ei oska öelda, vist ei lähe, kuna minu metsas on arvatavasti ja ära märgitud kaks puud ja mitte isegi haavad, vaid on täheldatud, et on leppade all olnud lendorava märke. Ei ole mõeldav, et erametsaomanik ei saa oma metsas teha hooldust, et oma metsa kaitsta peame me ka haiged puud välja võtma," sõnas Viirlaid.

Oma metsa tahab aga Viirlaid hooldada, et seda oma lastele pärandada. Inimpelglikkuse poolest tuntud lendoravad on Iisakus erandkorras enesele elupaigaks valinud alevis sees lauluväljaku ja kultuurimaja läheduses asuva puistu ja pole juba viimase poole sajandi jooksul lasknud end häirida ei puhkpillimuusikast ega rahvakogunemistest. 

"RMK on võtnud vastu otsuse, et meie teeme praegu niimoodi, et näiteks siin mäe peal on Iisaku alevis lendorav, siis meie kindlustame oma metsades, ka majandusmetsas lendoravale liikumiskoridorid, me uuendame neid koridore nii, et ta saaks ühelt kaitsealalt teisele liikuda. Teeme kõik praegu selleks, et see orav säiliks, et ta ei sureks välja," rääkis RMK Alutaguse Metskonna metsaülem Koidu Simson

Iisaku metsaomanikud kaitsenõuete rakendumisel oma metsadest loobuda ei kavatse, lootes lendoravatega kooseksisteerimise võimalikkusele. Keskkonnamet peab nõu maaomanikega ja ootab nende arvamusi ja ettepanekuid uue kaitseala osas selle nädala lõpuni.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: