Heas usus paisu taastanud maaomanik jättis kalakasvatuse kuivale ({{commentsTotal}})

Veeseadus kohustab paisuomanikke nende maal asuvaid paise seadustama - see tähendab, kas paisu taastama või likvideerima. Sageli ei hangita aga nendeks tegevusteks vajalikku luba ja kooskõlastusi, mis võib viia olukorrani nagu juhtus Põlvamaal, kus paisu taastanud omanik sulges vee läbivoolu nii, et allavoolu jääv kalakasvatus jäi kuivale.

Põlvamaal Karilatsi külas kalakasvatusega tegelev Valmer Soodla sai eile varahommikul äreva kõne, milles teavitati, et kalakasvatust toitev Piigaste oja on kuival, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nii kuiv ei olnud, et kala täitsa kuival oleks olnud, kuna mul on ju ülevool ka ja ülevool oli suletud, aga kaladele ei piisa ainult, et nad märjad on, et nad tahavad ka veevahetust saada," ütles OÜ Krei-Jõe juhataja Valmer Soodla.

Kalade päästmiseks asuti vett settetiigist ümber pumpama ning samas probleemi põhjust otsima.

"Kolme kilomeetri pealt leidsime siis vahetustega kõndides selle mädakolde üles, kui nii võib öelda. Nägin et värskelt oli kaevatud paisjärv," lisas ta.

Et olla täpne, leidis Soodla eest taastatud paisu, kus oli vee läbivool paisuomaniku sõnul järve ülespiasutamiseks suletud.

Paisuomanik Annika Lall viitas veeseadusele. "Tuginesin veeseadusele, kus on öeldud, et tammiomanik peab tagama tammi korrasoleku ja remondi ja-ja nii ma arvasingi, heas usus, et ma teengi seda," märkis ta.

Nimetatud veeseadus ütleb aga ka seda, et kui paisu taastamisel tõstetakse veetaset rohkem kui meeter on selleks vaja vee erikasutusluba. Viimast Lalli sõnul tal polnud.

"Kuna ma sain aru sellest, et ma ei paisuta seda järve, ma ei tõsta seda veetaset, siis sain aru, et erikasutusluba pole vaja, kuna tegelikult taastataks esialgne olukord," ütles Lall.

Kas luba oli vaja või mitte ning kas Lall rikkus seadust, selgitab juba keskkonnainspektsioon. Kokku on täna Eestis üle tuhande paisu, millest umbes pooled on seadustatud.

Keskkonnaamet tõdeb, et paisudega seotud mured on üle-Eestilised ning suurimaks porbleemiks ongi paisuomanikud, kes ei kiirusta oma tegevusi kooskõlastama, mis lõpuks võibki viia olukorrani nagu eile.

"Oleks veel mõni tund ja ei oleks kohale jõudnud, oleks kõik see 20 tonni kala surnud olnud, mis oleks, kui kala hinda arvestada, päris suur kahju olnud," lisas Valmer Soodla.

Zooloog ja keskkonnaekspert Nikolai Laanetu ütles, et jõgedel, kus tegelikult on kalakasvatused või kalamajandid peaksid olema täiesti erinevad tingimused paisutuste, paisutusrajatiste ehitamisel ja nende ekpluatatsioonil. "Seda ei saa teha paisuomaniku huvidest lähtuvalt," leidis ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: