Heas usus paisu taastanud maaomanik jättis kalakasvatuse kuivale ({{commentsTotal}})

Veeseadus kohustab paisuomanikke nende maal asuvaid paise seadustama - see tähendab, kas paisu taastama või likvideerima. Sageli ei hangita aga nendeks tegevusteks vajalikku luba ja kooskõlastusi, mis võib viia olukorrani nagu juhtus Põlvamaal, kus paisu taastanud omanik sulges vee läbivoolu nii, et allavoolu jääv kalakasvatus jäi kuivale.

Põlvamaal Karilatsi külas kalakasvatusega tegelev Valmer Soodla sai eile varahommikul äreva kõne, milles teavitati, et kalakasvatust toitev Piigaste oja on kuival, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nii kuiv ei olnud, et kala täitsa kuival oleks olnud, kuna mul on ju ülevool ka ja ülevool oli suletud, aga kaladele ei piisa ainult, et nad märjad on, et nad tahavad ka veevahetust saada," ütles OÜ Krei-Jõe juhataja Valmer Soodla.

Kalade päästmiseks asuti vett settetiigist ümber pumpama ning samas probleemi põhjust otsima.

"Kolme kilomeetri pealt leidsime siis vahetustega kõndides selle mädakolde üles, kui nii võib öelda. Nägin et värskelt oli kaevatud paisjärv," lisas ta.

Et olla täpne, leidis Soodla eest taastatud paisu, kus oli vee läbivool paisuomaniku sõnul järve ülespiasutamiseks suletud.

Paisuomanik Annika Lall viitas veeseadusele. "Tuginesin veeseadusele, kus on öeldud, et tammiomanik peab tagama tammi korrasoleku ja remondi ja-ja nii ma arvasingi, heas usus, et ma teengi seda," märkis ta.

Nimetatud veeseadus ütleb aga ka seda, et kui paisu taastamisel tõstetakse veetaset rohkem kui meeter on selleks vaja vee erikasutusluba. Viimast Lalli sõnul tal polnud.

"Kuna ma sain aru sellest, et ma ei paisuta seda järve, ma ei tõsta seda veetaset, siis sain aru, et erikasutusluba pole vaja, kuna tegelikult taastataks esialgne olukord," ütles Lall.

Kas luba oli vaja või mitte ning kas Lall rikkus seadust, selgitab juba keskkonnainspektsioon. Kokku on täna Eestis üle tuhande paisu, millest umbes pooled on seadustatud.

Keskkonnaamet tõdeb, et paisudega seotud mured on üle-Eestilised ning suurimaks porbleemiks ongi paisuomanikud, kes ei kiirusta oma tegevusi kooskõlastama, mis lõpuks võibki viia olukorrani nagu eile.

"Oleks veel mõni tund ja ei oleks kohale jõudnud, oleks kõik see 20 tonni kala surnud olnud, mis oleks, kui kala hinda arvestada, päris suur kahju olnud," lisas Valmer Soodla.

Zooloog ja keskkonnaekspert Nikolai Laanetu ütles, et jõgedel, kus tegelikult on kalakasvatused või kalamajandid peaksid olema täiesti erinevad tingimused paisutuste, paisutusrajatiste ehitamisel ja nende ekpluatatsioonil. "Seda ei saa teha paisuomaniku huvidest lähtuvalt," leidis ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.