Tallinna lahel harjutatakse merepäästeõnnetuste lahendamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Neljapäeval algab Tallinna lahel rahvusvaheline merepäästeõppus Wind Arrow 2016, mille käigus harjutatakse paljude kannatanute päästmist reisilaevalt.

Õppusele on kaasatud ka Soome piirivalvelaeva ja -kopteriga ning spetsiaalsed ulekustutusrühmad ja Rootsi merevalvekeskus.

Õppuse stsenaariumi järgi on reisilaeval elektrikatkestus ja puhkeb tulekahju, mis tekitab reisijate seas paanika. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) merevalvekeskus alustab päästeoperatsiooni, kuhu kaasatakse Soome merepäästjad ning Rootsi merevalvekeskus.

"Tulekahju reisilaeval on laeva meeskonna ja päästjate jaoks keeruline kriisisituatsioon ja selle õppuse käigus harjutatakse paljude inimeste päästmist ning erinevate asutuste omavahelist infovahetust. Võimalikult reaalsete päästetingimuste loomiseks ootavad laeval ja vees abi ligi paarsadat vabatahtlikku," ütles PPA juhtivpiiriametnik Danel Tüür.

Soomest osalevad õppusel kaks meeskonda, kes on treenitud merel tulekahjude kustutamiseks. "Ressursimahuka õnnetusjuhtumi puhul toetavad riigid alati üksteist. Õlg-õla kõrval töötamine annab meile võimaluse sellisteks suuremahulisteks päästeoperatsioonideks valmistuda ja läbi praktilise kogemuse saame tõsta meie võimekust kriisijuhtumitele reageerimiseks. Reaalsusele sarnanev õppus annab aga juhtumi lahendajatele ja vabatahtlikele kogemuse märgadata ja aidata ekstreemsetes oludes ennast ja teisi," ütles Tüür.

Suurõppust korraldab politsei- ja piirivalveamet, lisaks PPA-le osalevad õppusel AS Tallink Grupp, Põhja päästekeskus, veeteede amet, häirekeskus, terviseamet, Tallinna kiirabi, AS Tallinna Sadam, haiglad, vabatahtlikud merepäästjad ning Kaitseliit ja Naiskodukaitse. Varustusega aitab õppust läbi viia Revali Merekool.

Toimetaja: Marek Kuul



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: