Rail Baltic tahab võtta maad 600 omaniku valdusest ({{commentsTotal}})

Rail Balticu ideekavand.
Rail Balticu ideekavand. Autor/allikas: Majandusministeerium

Umbes 600 maaomanikku peavad osa oma valdustest loovutama planeeritava superraudtee rajamiseks, Rail Baltic läbib kolme maakonda ja Eesti osa pikkus on 210 kilomeetrit.

Selle alla jääb umbes 600 eramaavaldust, lisaks poolsada munitsipaalmaatükki ja riigimaad, kogu mahamärgitud trassi jaoks peab riik eraomanikelt kätte saama üle 500 hektari, kirjutab Maaleht.

Riik lubab maa omandada turuhinnaga, iga konkreetse maatüki või kinnistu turuväärtuse selgitavad välja atesteeritud kinnisvarahindajad.

Läbirääkimisi maaomanikega saab alustada pärast eelprojekti valmimist ning Pärnu maakonnas valmib see esimesena, sest seal on 80 protsenti uue rongitee alla jäävatest maadest riigi omanduses.

Majandusministeeriumis Rail Balticu trassi rajamise planeerimisega tegelevad Kristjan Kaunissaare ja Andres Lindemann hindavad, et kõige keerulisemaks kujunevad läbirääkimised Harjumaal, kus maa kõige kõrgemas hinnas.

Et maade võõrandamine kiiremini sujuks, on majandusministeerium algatanud mitme seaduse, sealhulgas maakorraldusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise eelnõu. Pärast seda, kui sundvõõrandamise alus on kõigis kohtuinstantsides kinnituse saanud ning jõustub, algavad uuesti läbirääkimised sundvõõrandamise tasu üle.

Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui kohus on tuvastanud sundvõõrandamise alused, siis see otsus jõustub ning riik saab hakata ehitama.

Raudteele jalgu jäävate kinnistute omanikud pole aga kuigi optimistlikud nn õiglase hüvitise maksmise osas, lisaks kardetakse, et raudtee viib nende maavalduse väärtuse alla ja muudab elu ebamugavamaks.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: