Rail Baltic tahab võtta maad 600 omaniku valdusest ({{commentsTotal}})

Rail Balticu ideekavand.
Rail Balticu ideekavand. Autor: Majandusministeerium

Umbes 600 maaomanikku peavad osa oma valdustest loovutama planeeritava superraudtee rajamiseks, Rail Baltic läbib kolme maakonda ja Eesti osa pikkus on 210 kilomeetrit.

Selle alla jääb umbes 600 eramaavaldust, lisaks poolsada munitsipaalmaatükki ja riigimaad, kogu mahamärgitud trassi jaoks peab riik eraomanikelt kätte saama üle 500 hektari, kirjutab Maaleht.

Riik lubab maa omandada turuhinnaga, iga konkreetse maatüki või kinnistu turuväärtuse selgitavad välja atesteeritud kinnisvarahindajad.

Läbirääkimisi maaomanikega saab alustada pärast eelprojekti valmimist ning Pärnu maakonnas valmib see esimesena, sest seal on 80 protsenti uue rongitee alla jäävatest maadest riigi omanduses.

Majandusministeeriumis Rail Balticu trassi rajamise planeerimisega tegelevad Kristjan Kaunissaare ja Andres Lindemann hindavad, et kõige keerulisemaks kujunevad läbirääkimised Harjumaal, kus maa kõige kõrgemas hinnas.

Et maade võõrandamine kiiremini sujuks, on majandusministeerium algatanud mitme seaduse, sealhulgas maakorraldusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise eelnõu. Pärast seda, kui sundvõõrandamise alus on kõigis kohtuinstantsides kinnituse saanud ning jõustub, algavad uuesti läbirääkimised sundvõõrandamise tasu üle.

Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui kohus on tuvastanud sundvõõrandamise alused, siis see otsus jõustub ning riik saab hakata ehitama.

Raudteele jalgu jäävate kinnistute omanikud pole aga kuigi optimistlikud nn õiglase hüvitise maksmise osas, lisaks kardetakse, et raudtee viib nende maavalduse väärtuse alla ja muudab elu ebamugavamaks.

Toimetaja: Marek Kuul



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.