Ossinovski: paranenud maksulaekumised on haigekassa kriisi kogu aeg edasi lükanud ({{commentsTotal}})

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rõhutas, et rasked ajad saabusid haigekassale juba kümmekond aastat tagasi, kuid pidevalt kasvanud maksulaekumised on kriisile otsavaatamist kogu aeg edasi lükanud.

"See, et meie elanikkond vananeb, et meil on rohkem eakaid patsiente, kel on erinevad kroonilised haigused ja vajavad pikemaajalist ravi, see aeg on juba kätte jõudnud. Asjaolu, et meil on paremini makse laekunud ja laekub loodetavasti ka järgmisel aastal, on tegelikult suuremat kriisi ära hoidnud, seda edasi lükanud. Probleem on üleval tegelikult juba aastast 2005," rääkis Ossinovski ETV saates "Foorum".

"Me oleme oma demograafilise tervishoiu juhtimise olukorda jõudnud tänu sellele, et oleme otsuseid edasi lükanud. See, et sotsiaalmaksu on prognoositust rohkem laeknud, on andnud otsustamise hapnikku lihtsalt peale," lisas ta.

Minister selgitas, varianti pole, et me vähendaks tervishoiuteenuste mahtu. Kulutatud on raha aina rohkem, aga järjekorrad sellest vähenenud pole, sest patsiente tuleb aina rohkem peale.

Üks võimalik lahendus oleks töövõimehüvitiste maksmise siirdamine ravikindlustusest töötukassa alla. Selle peale märkis rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer (RE), et tegu on vana ideega, aga raha tuleb ikkagi kuskilt leida, mitte tõsta ühest kohast teise.

Tema meelislahendus oleks süsteemi raha juurdetoomine erasektorist. "Millegipärast see ministri sõnavõttu ei mahu. Mina pakuks küll välja, et neid inimesi, kes sooviks ise panustada ja saada teenust selle vastu, on Eestis. Haiglate omavaheline konkureerimine ja patsiendi vaba liikumine sinna juurde," sõnas Holsmer.

Ossinovski sõnul on igal juhul lisaraha vaja, kui tahta teenused tänasel kujul säilitada. "See on ühiskondliku kokkuleppe koht, kas me tahame tänasel tasemel tervishoiuteenust, vastasel juhul me peame teenuse kättesaadavust või kvaliteeti halvendama."

"Kui tahame oma tervishoiusüsteemi totaalselt ümber teha, suurenda omaosalust, nagu siin kuulda on olnud, siis see ühiskond saab olema hoopis teistsugune," toonitas minister.

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema