Täpsustatud teise kvartali majanduskasv oli 0,8 protsenti ({{commentsTotal}})

Vaade Tallinnale.
Vaade Tallinnale. Autor: Siim Lõvi /ERR

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,8 protsenti, teatas statistikaamet.

Esialgselt andis statistikaamet majanduskasvuks teises kvartalis 0,6 protsenti

Teises kvartalis oli Eesti SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti ja 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti.

"Täpsustatud andmetel olid 2016. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad. Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine," selgitas amet. "Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu."

Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.

SKP kasvu panustas enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. Teises kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1 protsenti peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel.

Koguimport kasvas võrreldes eelmise aastaga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8 protsenti, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 3,8 protsenti.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0 protsenti ja 2,9 protsenti), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta, märkis statistikaamet.

Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 6,4 protsenti.

Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0 protsenti. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas pärast langust eelnevas kaheksas kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4 protsenti. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.

Toimetaja: Anvar Samost



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.