Täpsustatud teise kvartali majanduskasv oli 0,8 protsenti ({{commentsTotal}})

Vaade Tallinnale.
Vaade Tallinnale. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 0,8 protsenti, teatas statistikaamet.

Esialgselt andis statistikaamet majanduskasvuks teises kvartalis 0,6 protsenti

Teises kvartalis oli Eesti SKP jooksevhindades 5,3 miljardit eurot.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes teises kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti ja 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti.

"Täpsustatud andmetel olid 2016. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurimad pidurdajad energeetika, mäetööstuse ning kinnisvaraalase tegevuse tegevusalad. Energeetika tegevusalal kahanes kõikide energialiikide tootmine," selgitas amet. "Mäetööstuse tegevusala lisandväärtus langes põhiliselt põlevkivi kaevandamise vähenemise tõttu."

Kinnisvaraalane tegevus jooksevhindades küll kasvas, aga hinnakasvu tõttu tegevusala lisandväärtus püsivhindades vähenes.

SKP kasvu panustas enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Suure panuse SKP kasvu andsid veel põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kaubandus. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubanduse lisandväärtus.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas SKP-d positiivselt. Teises kvartalis suurenesid enam kui pooled töötleva tööstuse tegevusalad. Neist suurimad kasvajad olid elektriseadmete, tekstiili- ja rõivatootmine, samas vähenes oluliselt metall-, elektroonika- ning mineraalsete toodete tootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 4,1 protsenti peamiselt elektroonikatoodete, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasvu toel.

Koguimport kasvas võrreldes eelmise aastaga hinnamõjusid arvesse võttes 8,8 protsenti, mis on viimase 14 kvartali suurim kasv. Kaupade ja teenuste importi suurendas enim elektroonikatoodete, mootorsõidukite ja metallide sisseveo kasv.

Netoekspordi osatähtsus SKP-s moodustas 3,8 protsenti.

SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute ja töötatud tundide arv (vastavalt 2,0 protsenti ja 2,9 protsenti), seega vähenes kogumajanduse tootlikkus nii hõivatu kui ka tunni kohta, märkis statistikaamet.

Töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini ning tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aastaga võrreldes 6,4 protsenti.

Sisemajanduse nõudlus tugevnes. Reaalarvestuses suurenesid sisenõudluse kõik komponendid peale valitsemissektori lõpptarbimiskulutuste. Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,0 protsenti. Enim kasvasid elanike kulutused transpordile, toidukaupadele ja vabale ajale.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas pärast langust eelnevas kaheksas kvartalis hinnamõjusid arvesse võttes 5,4 protsenti. Enim suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse, samuti mittefinantsettevõtete kapitali kogumahutus põhivarasse – hoonetesse ja rajatistesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samal ajal valitsemissektori kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes.

Toimetaja: Anvar Samost



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: