Eesti jooksevkonto ülejääk oli väiksem kui aasta tagasi ({{commentsTotal}})

Uus 20-eurone pangatäht
Uus 20-eurone pangatäht Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli teises kvartalis 104 miljonit eurot ehk kaks protsenti sama perioodi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Seega oli ülejääk ligikaudu kaks korda väiksem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas Eesti Pank.

Eesti Panga ökonomist Kristo Aab ütles, et ülejäägi vähenemise tingis suurem puudujääk nii kaupade kui ka tulude kontol: "Sealjuures mõjutas tulude konto puudujäägi kasvu 2015. aasta teises kvartalis superdividendidelt makstud tulumaks Eesti riigile, mis tegi võrdlusbaasi tavapärasest madalamaks."

Pikemas tagasivaates on jooksevkonto olnud teises kvartalis pigem tasakaalulähedane või puudujäägis, seega on jooksevkonto ülejääk endiselt märkimisväärne, märkis Aab.

Kuna jooksevkontot võib tõlgendada ka kui majanduse netosäästu, väljendab positiivne saldo praegu üldiselt väikest investeerimisaktiivsust.

Kaubaimport suurenes teises kvartalis kuus protsenti. Väliskaubandusstatistika andmetel kasvas ka kapitalikaupade import edasi ning maksu- ja tolliameti käibemaksudeklaratsioonide põhjal suurenes põhivara soetamine aasta varasema ajaga võrreldes 11 protsenti. Need andmed viitavad, et investeerimisaktiivsus võib olla kasvanud, ütles Aab.

Teenuste ekspordis paistab silma laiapõhjaline kasv. Maksebilansi korrigeeritud andmete järgi suurenes reisiteenuste eksport ka esimeses kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes üheksa protsenti. Samasugune kasv jätkus teises kvartalis; suurenes ka äri-, side- ja ehitusteenuste väljavedu. Ekspordimaht on kõikides suuremates sektorites (välja arvatud veoteenused) oma rekordtaseme lähedal. Samal ajal tuli teenuste sisseveo kuue protsendi suurune kasv peaaegu kogu mahus muude äriteenuste impordist.

Otseinvesteeringute vood olid erinevalt eelmistest kvartalitest tasakaalus.

"Investeeringute väljavool suurenes peamiselt mittefinantsettevõtete grupisiseselt väljastatud laenude tõttu. Nende puhul võib tegemist olla läbimõeldud investeerimisotsustega või tavapärase grupisisese likviidsusjuhtimisega," selgitas Aab.

Otseinvesteeringute sissevool tugines suuresti Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele, kuid ka osa- ja aktsiakapitali tehtud otseinvesteeringute maht kasvas pärast kaks kvartalit väldanud vähenemist. "See näitab, et n-ö uus raha tuli taas riiki. Võimalik, et see toetab majanduses investeerimisvõimekuse paranemist," märkis Aab.

Toimetaja: Anvar Samost



Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.
Eesti on osalenud aruteludes ISISe vastase koalitsiooni moodustamiseks

ISIS-e vastase suure koalitsiooni moodustamiseks on Eesti juba pidanud konsultatsioone nii USA kui ka teiste partneritega, tunnistas kaitseminister Margus Tsahkna. Eesti osaleb praegu Iraagis treeningmissioonil kümne kaitseväelasega, kuid mis võiks saada Eesti panuseks võitluses ISIS-ega, on arutelu teema.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.