Eesti jooksevkonto ülejääk oli väiksem kui aasta tagasi ({{commentsTotal}})

Uus 20-eurone pangatäht
Uus 20-eurone pangatäht Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli teises kvartalis 104 miljonit eurot ehk kaks protsenti sama perioodi sisemajanduse koguproduktist (SKP). Seega oli ülejääk ligikaudu kaks korda väiksem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas Eesti Pank.

Eesti Panga ökonomist Kristo Aab ütles, et ülejäägi vähenemise tingis suurem puudujääk nii kaupade kui ka tulude kontol: "Sealjuures mõjutas tulude konto puudujäägi kasvu 2015. aasta teises kvartalis superdividendidelt makstud tulumaks Eesti riigile, mis tegi võrdlusbaasi tavapärasest madalamaks."

Pikemas tagasivaates on jooksevkonto olnud teises kvartalis pigem tasakaalulähedane või puudujäägis, seega on jooksevkonto ülejääk endiselt märkimisväärne, märkis Aab.

Kuna jooksevkontot võib tõlgendada ka kui majanduse netosäästu, väljendab positiivne saldo praegu üldiselt väikest investeerimisaktiivsust.

Kaubaimport suurenes teises kvartalis kuus protsenti. Väliskaubandusstatistika andmetel kasvas ka kapitalikaupade import edasi ning maksu- ja tolliameti käibemaksudeklaratsioonide põhjal suurenes põhivara soetamine aasta varasema ajaga võrreldes 11 protsenti. Need andmed viitavad, et investeerimisaktiivsus võib olla kasvanud, ütles Aab.

Teenuste ekspordis paistab silma laiapõhjaline kasv. Maksebilansi korrigeeritud andmete järgi suurenes reisiteenuste eksport ka esimeses kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes üheksa protsenti. Samasugune kasv jätkus teises kvartalis; suurenes ka äri-, side- ja ehitusteenuste väljavedu. Ekspordimaht on kõikides suuremates sektorites (välja arvatud veoteenused) oma rekordtaseme lähedal. Samal ajal tuli teenuste sisseveo kuue protsendi suurune kasv peaaegu kogu mahus muude äriteenuste impordist.

Otseinvesteeringute vood olid erinevalt eelmistest kvartalitest tasakaalus.

"Investeeringute väljavool suurenes peamiselt mittefinantsettevõtete grupisiseselt väljastatud laenude tõttu. Nende puhul võib tegemist olla läbimõeldud investeerimisotsustega või tavapärase grupisisese likviidsusjuhtimisega," selgitas Aab.

Otseinvesteeringute sissevool tugines suuresti Eestis teenitud kasumite reinvesteerimisele, kuid ka osa- ja aktsiakapitali tehtud otseinvesteeringute maht kasvas pärast kaks kvartalit väldanud vähenemist. "See näitab, et n-ö uus raha tuli taas riiki. Võimalik, et see toetab majanduses investeerimisvõimekuse paranemist," märkis Aab.

Toimetaja: Anvar Samost



Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: