Sõerd ideest sotsiaalmaksulangus ära jätta: see plaan haigekassa päästmiseks ei kõlba ({{commentsTotal}})

Kui tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on öelnud, et tuleval aastal sotsiaalmaksu langetamise ära jätmine lahendaks tükiks ajaks ravikindlustuse rahanappuse, siis riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd leiab, et maksu võiks hoopis rohkem langetada ja erasektori investeeringuid meditsiinis suurendada.

Ossinovski viitas tänases Postimehes avaldatud intervjuus, et Reformierakonna nõudmisel on tehtud poliitiline valik langetada ravikindlustuse sotsiaalmaksu, aga kui sellest laekumata jääv raha ravikindlustusse tuleks, oleksid järgmised kümme aastat enam-vähem.

Sõerd ütles ERRi portaalile, et ei pea sellist plaani heaks. Tegelikult peaks majanduse ergutamiseks sotsiaalmaksu alandama rohkem kui 0,5 protsenti ja lisaks võimaldaks töötukassa finantsseis langetada ka töötuskindlustusmakset, seda takistab aga vajadus hoida riigieelarve struktuurset tasakaalu.

"Kui oleks sotsiaalmaksu langetus pluss töötuskindlustusmakse [langetamine] kas 0,2 või 0,3 protsenti, siis juba oleks tööjõu maksukoormuse langetuse mõju suurem ja tuntavam," tõi ta välja. "Teiseks, mis puudutab ravikindlustuseelarvet ja haigekassa seisu, siis on selge, et praeguseks ilmnenud probleemid haigekassa eelarvega ja järjest suurenevate kuludega vananeva ühiskonna olukorras näitavad, et probleem ei ole ajutine, siin on vaja midagi ümber korraldada".

Esimese lahenduskohana näeb ta erasektori investeeringute meditsiini tagasi toomist, võttes eeskujuks näiteks Suurbritannia, Hollandi ja Saksamaa praktika. Neis riikides on vananevast rahvastikust tingitud rahastamisraskustele leitud väljapääs erasektori suuremas kaasamises.

Eestis on aga turu vabale konkurentsile avamise asemel liigutud täpselt vastupidises suunas, sõnas Sõerd. Kahanemas on nii haigekassa poolt erasektorilt tellitud ravijuhud kui ka erasektori investeeringud tervishoiusüsteemi.

"Praegu on erakliinikud võrreldes riikliku haiglavõrgu raviasutustega ebasoodsamas olukorras. /.../ Haigekassa tellib teenused riigi haiglavõrgu raviasutustelt, eelkõige täidab nendega nõudluse ära ja nendelt riigi haiglavõrgu haiglatelt ei võta haigekassa ju ka hinnapakkumist, sest tervishoiuteenuste piirhinnad on valitsuse poolt kehtestatud. Konkurents ei toimi nii nagu ta võiks ja see olukord tõrjub erasektorit eemale - nii meie siseriiklikke investeeringuid kui ka väljastpoolt tulevaid," lausus ta.

Konkurents peaks Sõerdi hinnangul raviteenuste hindu langetama ja aitaks seega sama raha eest rohkem ja mitmekesisemaid teenuseid pakkuda.

"Inimestel võiks olla valikuvõimalus, et saaks valida nii riigi haigekassasüsteemi kui ka eraravi, erakliinikute vahel," leidis rahanduskomisjoni liige, kelle andmetel katab erasektor praegu vaid kaks protsenti haiglaravist ja kümme protsenti ambulatoorsest ravist.

Suhkrumaks Sõerdi arvates soovitud tulemust ei tooks

Jevgeni Ossinovski ütles täna BNSile, et kavatseb teha valitsusele ettepaneku kehtestada magustatud jookidele suhkrumaks, et lahendada suhkruga magustatud jookide tarbimisest põhjustatud laste ülekaalulisust ja rasvumist ning selle halba mõju tervisele. Suhkrumaks peaks toote hinda mõjutama vähemalt 10-15 protsendi ulatuses.

Sõerd laitis maha ka selle plaani, põhjendades, et Soomes on see idee juba ära proovitud ja ebaõnnestunud.

"Miks me peaksime hakkama teiste riikide vigu kordama?" ei mõistnud ta.

Riigikogu liige selgitas, et majanduse arengut tuleb vaadata tervikuna ja uute maksude sissetoomine häirib tugevalt toiduainetetööstust, rääkimata sellest, et ei täida seda eesmärki, mis temalt oodatakse.

Ta lisas, et majanduse arengule on tähtis ikkagi tööjõumakse langetada. "Küsimus on selles, et maksulangetus võiks olla suurem ja tuntavam, aga ma saan aru, et praegu vist ei ole võimalusi suuremaks maksulangetuseks," nentis Sõerd.



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: