5 uudist, mida täna hommikul teada: pealinn valib valijamehed, Kihnu merepäästevõimekus on kesine ja Pärnu politsei otsib tundmatut heategijat
Siin on viis uudist, mida täna hommikul teada!
Tallinn valib valijamehed
Tallinna linnavolikogu valib tänasel istungil oma esindajad valimiskokku. Opositsiooni-erakonnad üritavad kümnest valimiskogu kohast endale saada vähemalt nelja. Juhul kui kõik volinikud kohale tulevad ja hääletamisel osalevad peaks Keskerakond saama kuus esindajat, Isamaa ja Res Publica Liit kaks, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond kumbki ühe esindaja valimiskokku.
Ühe liikme koostöö läbirääkimisi linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Anto Liivati teatel seni peetud ei ole.
Tartul on neli esindajat. Kaks valijameest tuleb valida Kohtla-Järvel, Narvas, Rakveres, Pärnus, Kuressaares Viljandis ja Võrus ning Rae ja Viimsi vallas. Teiste omavalitsuste volikogudel on üks esindaja. Praeguseks on valimiskomisjonile oma valijamehed teada andnud 30 omavalitsust.
Kihnu vabatahtlikel merepäästjatel puudub vajalik tehnika
Kui laupäeval tuli teade, et Kihnus jäi võrke panema läinud kalur merre, tõusis päevakorda kohalike vabatahtlike merepäästevõimekus.
Pärnu politseijaoskonna juhi Andres Sinimeri sõnul on Kihnu vabatahtlikel merepäästjatel kaks alust, mis pole küll merepäästeks kohaldatud. "Üks neist on, tõsi küll, üsna väike plastikust paat. Aga teine on natukene suurem puust laev.
Kõige olulisemaks peavad nii Pärnu politseijuht Andres Sinimeri kui Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun aga seda, et inimesed ise oma ohutuse eest hoolt oskaksid kanda.
"Kui merel sul paadimootor katki läheb, kui on üle kümne meetri sekundis tuul - sul ei ole praktiliselt midagi enam teha, sa oled mere meelevallas. Ja sul endal peab olema väga läbimõeldud tegutsmeisvõimalused: sul peab olema päästevest, sul peab olema telefon veekindlas kotis," selgitas Kaldasaun.
Lisaks märkis Kaldasaun, et kui tõepoolest otsustatakse Kihnu merepäästeks kaater soetada, siis kindlasti ei tohiks see olla mingi säästuvariant, vaid korralik seitsmemeetrine kaater, millega saab päästetu vajadusel kiiresti Pärnusse toimetada.
Lauri Lugna: siseministeeriumi haldusala IT-amortiseerituse tase on 81 protsenti
Siseministeeriumi kantsleri Lauri Lugna rääkis usutluses Eesti Päevalehele, et enamik siseministeeriumi haldusala praegusest IT-arengust on tehtud suuresti eurovahenditega ja see on viinud seisu, kus vajatakse baasiliseks IT ülalpidamiseks, sealhulgas hoolduste ja pisiarenduste tegemiseks hinnanguliselt kuus miljonit eurot aastas, kuid riigieelarve strateegias seda pole.
Lugna sõnul seisavad valitsuskabinetis arutelud sel teemal veel ees. "Hoiak on suures plaanis see, et ollakse valmis tegema ühekordseid paigutusi, baasiliste kohustuste võtmine on aga kõva debati teema. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on oma ekspertiisiga meie asju kõrvalt vaadanud ja ütleb, et meie IT-amortiseerituse tase on 81 protsenti," ütles Lugna ja lisas, et teistes valitsemisalades on need näitajad oluliselt paremad.
"Eks see ole muidugi ühe ajahetke näitaja – kui teed sinna suure mõne miljoni eurose investeeringu, siis see kohe vähendab korraks amortisatsiooni osakaalu. Teisalt läheb investeering vaid ühte kohta, aga raha oleks vaja pidevalt," tödes ta.
Ilmateade
Täna tuleb vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt loodetuul 5-10, Soome lahe rannikul puhanguti kuni 14 m/s, õhtul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 17..21°C.
Tundmatu mees toob Pärnu politseimaja juurde jalgrattaid
Salapärane mees on toonud Pärnus politseimaja juurde mitu leitud jalgratast, korrakaitsjad paluvad aga leitud esemetest korrektselt teavitada, kirjutab Pärnu Postimees.
Juba kevadel märkasid Pärnu korrakaitsjad politseimaja rattahoidlas kahtlaselt kaua seisnud katkise rehviga maastikuratast. Augustis lukustati sama ratta külge koodlukuga veel üks jalgratas ja siiani pole keegi sõiduvahendite vastu huvi tundnud. Politseimaja ette teise jalgratta lukustanud mehe tegevuse salvestas turvakaamera.
Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Küti sõnutsi tuleks leitud esemetest politseid teavitada. “Kuigi me ei tea, mis asjaoludel need kaks ratast meie maja ette on jõudnud, on viimane suure tõenäosusega leitud ratas, mille kohusetundlik inimene politseile üle anda soovis. Kahjuks ei jõudnud meieni info sellest, kust ja millal ratas leiti. Seda infot teades saaksime ratta omaniku oluliselt hõlpsamalt välja selgitada,” ütles Kütt.
Kõigil, kellel on infot rataste või nende omanike kohta, palub politsei ühendust võtta eposti aadressil [email protected] või telefonil 444 6615. Kindlasti tuleks politseiga ühendust võtta mehel, kes viimase ratta politseimaja ette tõi.
Loomakaitsjad paluvad abi loomade ajutiseks majutamiseks
Eesti Loomakaitse Selts näeb sügise saabudes vaeva hüljatud ja abivajavate kasside ning koerte ajutise majutamisega, kuni neile on vajalikud veterinaarsed protseduurid tehtud ja uus kodu leitud.
Mitmed loomasõbrad pakuvad erinevatele loomakaitseorganisatsioonidele vabatahtlikult oma kodu hüljatud ja abivajavate lemmikloomade ajutiseks majutamiseks – selliseid kodusid nimetatakse loomakaitsjate seas hoiukodudeks. Kui aga hättasattunud loomade arv ületab hoiukodude arvu, ei ole loomakaitsjatel võimalik loomi kuskile majutada ja nii jäävadki mitmed abivajavad tänavatele, ilma arstiabita ning uue kodu leidmise lootuseta.
"Saades teate hüljatud kassist või koerast, otsime abi eelkõige kohalikult omavalitsuselt ja nende lepingujärgselt varjupaigalt. Väga palju hüljatakse loomi aga just Harjumaa väiksemates linnades ja valdades ning antud piirkonnas tegutsevat varjupaika kaasates ootaks kasse kindel surm," ütles Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll.
"Kahjuks ei mõista aga mitmed kohalikud omavalitsused oma kohustust hüljatud lemmikloomade probleemiga tegelemisel ning meil on valida, kas jätame looma abita või organiseerime talle ise hoiukodu, vajaliku arstiabi, söögi ja muu vajamineva uue kodu otsinguteni välja," lisas Mäll.
Eesti Loomakaitse Selts palub loomasõbralike inimeste abi lemmikloomadele ajutise majutamise pakkumisel. Huvi korral ja lisainformatsiooni saamiseks paluvad loomakaitsjad võtta ühendust e-postiaadressil [email protected] või telefoninumbril 5267117, seda tööpäeviti kell 9-17.
Toimetaja: Allan Rajavee