Rail Balticu juhatuse liige: saabus läbimurre ({{commentsTotal}})

{{1473329741000 | amCalendar}}

Pärast rohkem kui aasta aega kestnud arutelusid leppisid Eesti, Läti ja Leedu kolmapäeval kokku peamistes põhimõtetes Rail Balticu raudtee projekteerimises, ehituses ja tööjaotuses ning Rail Baltic Estonia juhatuse liige Indrek Orav nimetas seda läbimurdeks.

Orav rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et eilsel RB Raili nõukogu kohtumisel pandi paika peamised põhimõtted järgmiseks kümneks aastaks.

"Eile oli läbimurre lõpuks, pärast rohkem kui aasta aega kestnud arutelusid, kus kolm osapoolt - Eesti, Läti ja Leedu - leppisid kokku peamistes põhimõtetes, mis saab olema tööjaotus Rail Balticu projekti juhtimisel ja kogu raudtee projekteerimises ja ehituses. Ehk mis roll jääb ühisettevõttele, mis roll ja vastutus on riikidel ja riikides ellu viivatel organisatsioonidel," selgitas ta.

Orav lisas, et ehkki kokkuleppeni jõudmine võttis kaua aega, tehakse projekti, mis peaks olema edukas vähemalt järgmised 50 kuni 100 aastat ja mida arendatakse kümme aastat, et valmis saada. Seetõttu ei saa aasta-poolteist kestnud tööjaotuses kokkuleppele jõudmise perioodi tema hinnangul liiga pikaks pidada.

"See on olnud küllaltki pingeline ja kohati ka emotsionaalne, aga samas arvan, on töö olnud konstruktiivne, eriti viimasel ajal. Seetõttu võib öelda, et kokku leppisime ja see rahuldab ka Eesti huve ja vajadusi," kinnitas ta.

Kui kolm riiki kahe aasta eest aktsionäride lepingu sõlmisid, nähti juhatuse liikme sõnul ühisettevõttele ette veel suuremat rolli, see pidi tegema peaaegu kõik suuremad hanked. Nüüdseks aga on otsustatud, et suur osa teemasid jäävad siiski riikide enda otsustada. See puudutab kohalikke objekte nagu reisiterminalid, kaubajaamad, depood ning ka raudtee enda ehitust kuni liipriteni välja.

"Selles mõttes on see hea sõnum, et kuigi hanked tulevad rahvusvahelised ja summad on suured, osaleda saavad kõik firmad, mitte ainult Eesti omad, on see siiski ka Eesti ehitajatele kindlasti hea uudis. Kõik, kes kvalifitseeruvad, on piisavalt suured ja kogenud, saavad neis hangetes osalda," kinnitas Orav.

Ta märkis, et meediast jääb vahel mulje, nagu projektiga kiirustataks, kuid tegelikult kulgetakse üsna rahulikult.

Orav kommenteeris ka raudteele ette jäävate maade ostu teemat, mida tema sõnul on kahetsusväärselt hakatud käsitlema sundvõõrandamise võtmes.

"Tegelikult on protsess teistsugune - üle 90 protsendiga kinnisvaraomanikest jõutakse kokku vabatahtlike läbirääkimiste käigus, pakutakse kokkuleppelist hinda. Ainult üksikutel juhtudel tuleb kasutada seadusest tulenevat võimalust läbi kohtu sundvõõrandada," sõnas ta.

Majandusministeeriumi andmetel kavatseb RB Rail kuulutada lähiajal välja konkursi uue juhatuse liikme leidmiseks, sest ühisettevõte vajab oma rolli suurenemise tõttu rohkem töötajaid.

Leedu: takistusi enam pole

Leedu transpordiministeeriumi hinnangul ei tohiks nüüd olla enam hirmu eurorahast ilmajäämise ees.

"Suuri murekohti pole enam jäänud ning eilne ühisettevõtte nõukogu koosolek oli otsustava tähtsusega. Mingeid teisi takistusi enam pole," ütles Leedu transpordiministeeriumi esindaja Nerijus Kaučikas "Aktuaalsele kaamerale".

Üks võimalikke murekohti on olnud ka raudteelõik Kaunasest Poola piirini. Nimelt on olnud kahtluse all, kas Leedu suudab sel lõigul tagada rongidele kiiruse kuni 240 km/h nagu Rail Balticu puhul on ette nähtud ning mida nõuab ka Brüssel.

Leedu transpordiministeerium kinnitas, et selline kiirus plaanitakse igal juhul saavutada ning võimalusi selleks hakatakse analüüsima.

"Analüüs uurib erinevaid tehnilisi võimalusi, kuidas saaks Kaunasest Poola piirini viiva raudteelõigu rajada nii, et rongid saaksid seal sõita kuni 240 km/h. Igal juhul hakkab sellel raudteelõigul olema kiirus kuni 240 km/h nagu ka Kaunasest Tallinnani. Selline on plaan," ütles Nerijus Kaučikas.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



Steinmeieri Kõne
Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.
Otseülekanne kolmapäeval: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabuv Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.