Rail Balticu juhatuse liige: saabus läbimurre ({{commentsTotal}})

{{1473329741000 | amCalendar}}

Pärast rohkem kui aasta aega kestnud arutelusid leppisid Eesti, Läti ja Leedu kolmapäeval kokku peamistes põhimõtetes Rail Balticu raudtee projekteerimises, ehituses ja tööjaotuses ning Rail Baltic Estonia juhatuse liige Indrek Orav nimetas seda läbimurdeks.

Orav rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et eilsel RB Raili nõukogu kohtumisel pandi paika peamised põhimõtted järgmiseks kümneks aastaks.

"Eile oli läbimurre lõpuks, pärast rohkem kui aasta aega kestnud arutelusid, kus kolm osapoolt - Eesti, Läti ja Leedu - leppisid kokku peamistes põhimõtetes, mis saab olema tööjaotus Rail Balticu projekti juhtimisel ja kogu raudtee projekteerimises ja ehituses. Ehk mis roll jääb ühisettevõttele, mis roll ja vastutus on riikidel ja riikides ellu viivatel organisatsioonidel," selgitas ta.

Orav lisas, et ehkki kokkuleppeni jõudmine võttis kaua aega, tehakse projekti, mis peaks olema edukas vähemalt järgmised 50 kuni 100 aastat ja mida arendatakse kümme aastat, et valmis saada. Seetõttu ei saa aasta-poolteist kestnud tööjaotuses kokkuleppele jõudmise perioodi tema hinnangul liiga pikaks pidada.

"See on olnud küllaltki pingeline ja kohati ka emotsionaalne, aga samas arvan, on töö olnud konstruktiivne, eriti viimasel ajal. Seetõttu võib öelda, et kokku leppisime ja see rahuldab ka Eesti huve ja vajadusi," kinnitas ta.

Kui kolm riiki kahe aasta eest aktsionäride lepingu sõlmisid, nähti juhatuse liikme sõnul ühisettevõttele ette veel suuremat rolli, see pidi tegema peaaegu kõik suuremad hanked. Nüüdseks aga on otsustatud, et suur osa teemasid jäävad siiski riikide enda otsustada. See puudutab kohalikke objekte nagu reisiterminalid, kaubajaamad, depood ning ka raudtee enda ehitust kuni liipriteni välja.

"Selles mõttes on see hea sõnum, et kuigi hanked tulevad rahvusvahelised ja summad on suured, osaleda saavad kõik firmad, mitte ainult Eesti omad, on see siiski ka Eesti ehitajatele kindlasti hea uudis. Kõik, kes kvalifitseeruvad, on piisavalt suured ja kogenud, saavad neis hangetes osalda," kinnitas Orav.

Ta märkis, et meediast jääb vahel mulje, nagu projektiga kiirustataks, kuid tegelikult kulgetakse üsna rahulikult.

Orav kommenteeris ka raudteele ette jäävate maade ostu teemat, mida tema sõnul on kahetsusväärselt hakatud käsitlema sundvõõrandamise võtmes.

"Tegelikult on protsess teistsugune - üle 90 protsendiga kinnisvaraomanikest jõutakse kokku vabatahtlike läbirääkimiste käigus, pakutakse kokkuleppelist hinda. Ainult üksikutel juhtudel tuleb kasutada seadusest tulenevat võimalust läbi kohtu sundvõõrandada," sõnas ta.

Majandusministeeriumi andmetel kavatseb RB Rail kuulutada lähiajal välja konkursi uue juhatuse liikme leidmiseks, sest ühisettevõte vajab oma rolli suurenemise tõttu rohkem töötajaid.

Leedu: takistusi enam pole

Leedu transpordiministeeriumi hinnangul ei tohiks nüüd olla enam hirmu eurorahast ilmajäämise ees.

"Suuri murekohti pole enam jäänud ning eilne ühisettevõtte nõukogu koosolek oli otsustava tähtsusega. Mingeid teisi takistusi enam pole," ütles Leedu transpordiministeeriumi esindaja Nerijus Kaučikas "Aktuaalsele kaamerale".

Üks võimalikke murekohti on olnud ka raudteelõik Kaunasest Poola piirini. Nimelt on olnud kahtluse all, kas Leedu suudab sel lõigul tagada rongidele kiiruse kuni 240 km/h nagu Rail Balticu puhul on ette nähtud ning mida nõuab ka Brüssel.

Leedu transpordiministeerium kinnitas, et selline kiirus plaanitakse igal juhul saavutada ning võimalusi selleks hakatakse analüüsima.

"Analüüs uurib erinevaid tehnilisi võimalusi, kuidas saaks Kaunasest Poola piirini viiva raudteelõigu rajada nii, et rongid saaksid seal sõita kuni 240 km/h. Igal juhul hakkab sellel raudteelõigul olema kiirus kuni 240 km/h nagu ka Kaunasest Tallinnani. Selline on plaan," ütles Nerijus Kaučikas.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



Nahaarst: päikesekreemide peale lootma jääda ei saa

Soojade ilmade ja selge taeva mõjul on kannatada saanud juba ilmselt nii mõnegi eestlase hell nahk. Ainult päikesekreemide kaitsvale mõjule Ida-Tallinna keskhaigla nahaarst Pille Konno sõnul loota ei tohiks.

SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.