Rail Balticu juhatuse liige: saabus läbimurre ({{commentsTotal}})

{{1473329741000 | amCalendar}}

Pärast rohkem kui aasta aega kestnud arutelusid leppisid Eesti, Läti ja Leedu kolmapäeval kokku peamistes põhimõtetes Rail Balticu raudtee projekteerimises, ehituses ja tööjaotuses ning Rail Baltic Estonia juhatuse liige Indrek Orav nimetas seda läbimurdeks.

Orav rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et eilsel RB Raili nõukogu kohtumisel pandi paika peamised põhimõtted järgmiseks kümneks aastaks.

"Eile oli läbimurre lõpuks, pärast rohkem kui aasta aega kestnud arutelusid, kus kolm osapoolt - Eesti, Läti ja Leedu - leppisid kokku peamistes põhimõtetes, mis saab olema tööjaotus Rail Balticu projekti juhtimisel ja kogu raudtee projekteerimises ja ehituses. Ehk mis roll jääb ühisettevõttele, mis roll ja vastutus on riikidel ja riikides ellu viivatel organisatsioonidel," selgitas ta.

Orav lisas, et ehkki kokkuleppeni jõudmine võttis kaua aega, tehakse projekti, mis peaks olema edukas vähemalt järgmised 50 kuni 100 aastat ja mida arendatakse kümme aastat, et valmis saada. Seetõttu ei saa aasta-poolteist kestnud tööjaotuses kokkuleppele jõudmise perioodi tema hinnangul liiga pikaks pidada.

"See on olnud küllaltki pingeline ja kohati ka emotsionaalne, aga samas arvan, on töö olnud konstruktiivne, eriti viimasel ajal. Seetõttu võib öelda, et kokku leppisime ja see rahuldab ka Eesti huve ja vajadusi," kinnitas ta.

Kui kolm riiki kahe aasta eest aktsionäride lepingu sõlmisid, nähti juhatuse liikme sõnul ühisettevõttele ette veel suuremat rolli, see pidi tegema peaaegu kõik suuremad hanked. Nüüdseks aga on otsustatud, et suur osa teemasid jäävad siiski riikide enda otsustada. See puudutab kohalikke objekte nagu reisiterminalid, kaubajaamad, depood ning ka raudtee enda ehitust kuni liipriteni välja.

"Selles mõttes on see hea sõnum, et kuigi hanked tulevad rahvusvahelised ja summad on suured, osaleda saavad kõik firmad, mitte ainult Eesti omad, on see siiski ka Eesti ehitajatele kindlasti hea uudis. Kõik, kes kvalifitseeruvad, on piisavalt suured ja kogenud, saavad neis hangetes osalda," kinnitas Orav.

Ta märkis, et meediast jääb vahel mulje, nagu projektiga kiirustataks, kuid tegelikult kulgetakse üsna rahulikult.

Orav kommenteeris ka raudteele ette jäävate maade ostu teemat, mida tema sõnul on kahetsusväärselt hakatud käsitlema sundvõõrandamise võtmes.

"Tegelikult on protsess teistsugune - üle 90 protsendiga kinnisvaraomanikest jõutakse kokku vabatahtlike läbirääkimiste käigus, pakutakse kokkuleppelist hinda. Ainult üksikutel juhtudel tuleb kasutada seadusest tulenevat võimalust läbi kohtu sundvõõrandada," sõnas ta.

Majandusministeeriumi andmetel kavatseb RB Rail kuulutada lähiajal välja konkursi uue juhatuse liikme leidmiseks, sest ühisettevõte vajab oma rolli suurenemise tõttu rohkem töötajaid.

Leedu: takistusi enam pole

Leedu transpordiministeeriumi hinnangul ei tohiks nüüd olla enam hirmu eurorahast ilmajäämise ees.

"Suuri murekohti pole enam jäänud ning eilne ühisettevõtte nõukogu koosolek oli otsustava tähtsusega. Mingeid teisi takistusi enam pole," ütles Leedu transpordiministeeriumi esindaja Nerijus Kaučikas "Aktuaalsele kaamerale".

Üks võimalikke murekohti on olnud ka raudteelõik Kaunasest Poola piirini. Nimelt on olnud kahtluse all, kas Leedu suudab sel lõigul tagada rongidele kiiruse kuni 240 km/h nagu Rail Balticu puhul on ette nähtud ning mida nõuab ka Brüssel.

Leedu transpordiministeerium kinnitas, et selline kiirus plaanitakse igal juhul saavutada ning võimalusi selleks hakatakse analüüsima.

"Analüüs uurib erinevaid tehnilisi võimalusi, kuidas saaks Kaunasest Poola piirini viiva raudteelõigu rajada nii, et rongid saaksid seal sõita kuni 240 km/h. Igal juhul hakkab sellel raudteelõigul olema kiirus kuni 240 km/h nagu ka Kaunasest Tallinnani. Selline on plaan," ütles Nerijus Kaučikas.

Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema