Kaupo Meiel: Eesti otsib ({{commentsTotal}})

Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja.
Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Ardi Truija

”Valijameeste ja valijanaiste valimine – et need omakorda valiksid presidendi – on üks suurematest ja õilsamatest Eesti demokraatiaahelatest, mille juured on nii otse kui kaude ääremaa mullas, latv aga Kadrioru lossis. Seetõttu muutuvadki järjest selguvad valijamehed ja valijanaised lausa staarideks,” kirjutab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

Iga riik on nii kaua noor ja arenemisvõimeline, kuni ta midagi otsib. Kui ühiskonnal on kõik, mis vaja, üles leitud ja otsingud lõppenud, algab mandumine ja peagi saabub lõpp.

Eesti on teadagi väga innovaatiline riik. Seda ei tõesta ainult sajad idufirmad või igasse lauta veetud kiire internet, vaid ka lõputud otsingud.

Alati me otsime midagi. Hommikuti puhtaid sokke, millega tööle minna, ja õhtuti puhtaid mõtteid, mille saatel magusalt uinuda. Sokkide ja mõtete vahele mahub palju nii igapäevaseid kui erakorralisi otsinguid. Vahel leitakse otsitu nagu sinilind kodust, aga enne seda on vaja väga kaugel ära käia, mis on mõistlik, sest siis saab välislähetuse päevarahade peal elada.

Filosoofilisema mõttelaadiga inimesed otsivad enamasti elu mõtet ja kui nad selle leiavad, siis hakkavad nad seda tõena kuulutama. Ülejäänud on muidugi vastleitud tõde ammu kuulnud, ega pane sugugi imeks.

Vahetpidamata otsitakse Eesti märki, mille leidmiseks käivad koos rakkerühmad, tugirühmad ja isegi sõimerühmad, mis koosnevad rikkumata maailmavaatega lastest, kes suudavad vajadusel spungigi üles leida. Juba varases lapsepõlves tambitakse inimestele pealuu sisse, et "mina otsin ja sina otsid ja igaüks otsib oma".

Lisaks eelnevale ja sajale muule asjale otsib Eesti superstaari, tõelist eestlast, mantlipärijat, kord rassiste ja siis antirassiste, kord feministe ja siis antifeministe. Nalja saab tänu kõigile neile otsingutele omajagu, on need siis naljakatena mõeldud või mitte.

Tähtedel, nendelgi, kes vaid üheks õhtuks süttivad, on kohustus olla oma vastutusekoorma väärikas kandja, mistõttu tasub hoolega silmas pidada, mida valimiskokku valitud kõnelevad.

Eesti Vabariigile uue presidendi otsimise puhul ei saa ilmselt keegi enam aru, kas on see naljakas või mitte, aga õnneks polegi see väga oluline, sest praegu on käimas valijameeste ja valijanaiste otsing presidendivalimiste järgmiseks vooruks.

Valijamehi ja valijanaisi tuleb 24. septembril Estoniasse kokku ajada tervelt 335. Neist 101 on teada – need on riigikogu liikmed –, aga ülejäänud tuleb valida nii-öelda põllult. Kusjuures nii mõnelegi inimesele on sõna "põld" antud kontekstis vastumeelt. Asjata. Põllult tuleb ju ainult head kraami. Kartul ja kaalikas tulevad põllult ja see, kellel on midagi nende vastu, visaku esimene kivi.

Valijameeste ja valijanaiste valimine – et need omakorda valiksid presidendi – on üks suurematest ja õilsamatest Eesti demokraatiaahelatest, mille juured on nii otse kui kaude ääremaa mullas, latv aga Kadrioru lossis. Seetõttu muutuvadki järjest selguvad valijamehed ja valijanaised lausa staarideks.

Tähtedel, nendelgi, kes vaid üheks õhtuks süttivad, on kohustus olla oma vastutusekoorma väärikas kandja, mistõttu tasub hoolega silmas pidada, mida valimiskokku valitud kõnelevad. Kas nad järgivad parteidistsipliini (kui nad on muidugi üldse aru saanud, mida parteidistsipliin nõuab) või jätavad kõrgemate käsud kus seda ja teist ning deklareerivad absoluutset iseseisvust?

Lisaks võiksid valijamehed ja valijanaised tähelepanu alla sattununa kõnelda oma kodukandi inimeste muredest ja rõõmudest. Võib-olla on see ainuke võimalus oma valla juttudega tähelepanu saavutada. Sama valda paari aasta pärast ehk enam polegi.

Kas presidendivalimised on õige koht ja aeg oma kodukandist kõnelemiseks? Muidugi on, isegi kui teema otseselt asjasse ei puutu, sest kogu senise presidendikampaania vältel räägiti samuti õigest asjast üsna vähe. Nüüd on vähemalt midagi asjalikumat, millele jutt viia ning sellest, mis kaugel külas vanaema juures tegelikult toimub, võib alati rääkida.

See on tore, et me kogu aeg kedagi või midagi otsime, kuigi rohkem kipume otsima vaenlasi kui sõpru. Otsime valijamehi ja valijamehed otsivad presidenti ja president otsib rahvast. Otsimise igavene ring ei katke meil niipea, aga kõige õnnelikumad on need, kes muru seest veel ühte punapõskset õuna otsivad.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema