Riigikassa likviidsusprobleem: töötukassa ja haigekassa raha on pidevalt käigus ({{commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Thomas Hodel/Reuters/Scanpix
{{1473339644000 | amCalendar}}

Viimase aasta jooksul on riigi likviidsusreserv vähenenud ligi viiendiku võrra ning rahandusministeerium kasutab jooksvateks kuludeks pidevalt sotsiaalkindlustusfondide raha.

Likviidsusreservis on lisaks keskvalitsuse enda rahale hoiul haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni EL-i toetusteks ettemakstud raha.

Keskvalitsuse enda likviidsete varade maht on alates mullu novembrist negatiivne [vt tabelist]. Sellises olukorras on tavapärane, et kui kulutusi või maksete tasumist ei ole võimalik vältida või edasi lükata, finantseerib riik oma kohustusi laenu või arvelduskrediidiga.

Rahandusministeerium pole aga laenu võtnud ega arvelduskrediiti kasutanud, vaid on kasutanud selle asemel likviidsusreservis olevat, peamiselt töötukassa ja haigekassa raha, mida riik hoiab.

 

Riigikontroll kahtleb, kas seadus lubab

Riigikontroll tõdeb oma hiljutises auditis, et riigieelarve seaduse, haigekassa seaduse ega töötuskindlustuse seadusega pole selgelt sätestatud, kas rahandusministeeriumile on antud luba seda teha.

Riigikontrolli arvates tuleb juriidiliste vaidluste ja tõlgenduste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks saada selgesõnaline Riigikogu luba või otsus, mis on seadustes kirjas.

Seejuures ei ole riigikontrollil võimalik öelda, kui palju kellegi raha riigikassa on kasutanud, sest riigikassa ei erista tehingute tegemisel, kas tegu on haigekassa, töötukassa, riigi enda või mõne muu isiku rahaga, keda riigikassa teenindab.

Kuid, kuna suurima osa likviidsusreservist moodustavad töötukassa ja haigekassa, siis ilmselt on kasutatud kõige rohkem töötukassa raha.

Riigikontroll soovitas rahandusministeeriumil algatada vastavate seaduste muudatused, et tagada õigusselgus, kas rahandusministeeriumi hoiul olevat raha võib kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, ja vaadata üle riigi kasutatav likviidsusriski juhtimise mudel, et taga da piisava raha hulk riigikassas riigi kohustuste täitmiseks igal ajahetkel.

Rahandusministeerium ei nõustunud riigikontrolli tähelepanekutega, kuid on valmis esitama riigikogule ettepanekud seaduste mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Ministeerium leiab ka, et kehtivad likviidsuse juhtimise põhimõtted tagavad likviidsusriski maandamise ning neid pole vaja muuta.

2016. aasta algusest muutis riigikassa reservide kohta igakuiselt koostatava aruande vormi, mistõttu ei esitata reservide aruandes enam likviidsusreservis oleva raha kohta infot isikute kaupa, nagu seda tehti varem.

Nüüd on see info aruandes avalikustatud vaid graafiku kujul, samas kui varem oli aruandest kättesaadav detailne info tabelina ja iga isiku kohta eraldi.

2016. aasta juulikuises reservide aruandes oli keskvalitsuse likviidsete varade maht likviidsusreservis ligi 250 miljoni euro ulatuses negatiivne.

Allolev ja kõiki likviidseid varasid koondav graafik peegeldab juuni lõpu seisu:



Likviidususe tase üle miinimummäära

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et reservide vähenemine ei viita likviidsusprobleemile, vaid likviidsust juhitakse teadlikult seadustega sätestatud raamides. 

"Likviidsusreservi tase ületab püsivalt kehtestatud miinimummäära ja töötukassa, haigekassa, sihtaustuste ja teiste vahendite kaasamine on seaduses sätestatud rahavoo konsolideeritud juhtimise põhimõte," märkis ministeerium.

Ministeeriumi kinnitusel on Eesti riigi võime kaasata võlga hea, mis võimaldaks kasvatada reservide mahtu. Samas leitakse, et suurte reservide hoidmine ei ole praegustes turutingimustes mõistlik ja tooks kaasa täiendava intressikulu, samas kui töötukassal, haigekassal ja sihtasutustel ei oleks täna riski võtmata võimalik teenida reservidelt tulu.

"Sisuliselt negatiivsete intressimäärade keskkonnas maksab riigikassa intressi töötukassa ja haigekassa reservidele," rõhutas ministeerium.

Praegune reservide juhtimise kord on toimunud 2012. aastast saati. Ministeerium leiab, et riigikogu on sisulise poliitilise valiku teinud 2011. aastal tehtud riigieelarve seadusesse tehtud muudatustega, millele eelnes põhjalik avalik arutelu muudatuste olemuse ja põhjendatuse üle.

Ministeerium rõhutab, et riigikassas hoiulepingute alusel hoitavate haigekassa ja töötukassa vabade vahendite kaasamine riigi negatiivse rahavoo katteks oli seadusemuudatuste eesmärk ning seadusandja teadlik valik. Reservide konsolideerimise eesmärk oli algusest peale juhtida likviidsusreservi konsolideeritud isikute rahavooge ühtselt.

Rahandusministeerium on valmis esitama riigikogule ettepanekud riigieelarve seaduse mitmeti tõlgendamise võimaluse vältimiseks, kuid rahandusministeeriumi hinnangul on ka seaduse praegune sõnastus selge ja üheselt mõistetav.

Toimetaja: Priit Luts



Kooli eskiisKooli eskiis
IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse rahvusvahelise kooli

IT-ettevõtjad rajavad Viimsisse teadus- ja innovatsioonikeskse põhikooli ja gümnaasiumi.

M. patachonica kunstniku nägemuses.M. patachonica kunstniku nägemuses.
Geeniteadlased lahendasid Darwini nõutuks jätnud 200-aastase mõistatuse

Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.

Tommy CashTommy Cash
Tommy Cash soovib Õllesummeri lava taha valget sisustust ja ülikallist šampanjat

8. juulil astub Tommy Cash Õllesummeril üles oma seni suurima live-kontserdiga Eestis. Oma lavataguste nõudmistega teeb räppar aga omamoodi ajalugu.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics