Riigikassa likviidsusprobleem: töötukassa ja haigekassa raha on pidevalt käigus ({{commentsTotal}})

{{1473339644000 | amCalendar}}
Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Thomas Hodel/Reuters/Scanpix

Viimase aasta jooksul on riigi likviidsusreserv vähenenud ligi viiendiku võrra ning rahandusministeerium kasutab jooksvateks kuludeks pidevalt sotsiaalkindlustusfondide raha.

Likviidsusreservis on lisaks keskvalitsuse enda rahale hoiul haigekassa, töötukassa, riigi sihtasutuste ja Euroopa Komisjoni EL-i toetusteks ettemakstud raha.

Keskvalitsuse enda likviidsete varade maht on alates mullu novembrist negatiivne [vt tabelist]. Sellises olukorras on tavapärane, et kui kulutusi või maksete tasumist ei ole võimalik vältida või edasi lükata, finantseerib riik oma kohustusi laenu või arvelduskrediidiga.

Rahandusministeerium pole aga laenu võtnud ega arvelduskrediiti kasutanud, vaid on kasutanud selle asemel likviidsusreservis olevat, peamiselt töötukassa ja haigekassa raha, mida riik hoiab.

 

Riigikontroll kahtleb, kas seadus lubab

Riigikontroll tõdeb oma hiljutises auditis, et riigieelarve seaduse, haigekassa seaduse ega töötuskindlustuse seadusega pole selgelt sätestatud, kas rahandusministeeriumile on antud luba seda teha.

Riigikontrolli arvates tuleb juriidiliste vaidluste ja tõlgenduste vältimiseks ning õigusselguse tagamiseks saada selgesõnaline Riigikogu luba või otsus, mis on seadustes kirjas.

Seejuures ei ole riigikontrollil võimalik öelda, kui palju kellegi raha riigikassa on kasutanud, sest riigikassa ei erista tehingute tegemisel, kas tegu on haigekassa, töötukassa, riigi enda või mõne muu isiku rahaga, keda riigikassa teenindab.

Kuid, kuna suurima osa likviidsusreservist moodustavad töötukassa ja haigekassa, siis ilmselt on kasutatud kõige rohkem töötukassa raha.

Riigikontroll soovitas rahandusministeeriumil algatada vastavate seaduste muudatused, et tagada õigusselgus, kas rahandusministeeriumi hoiul olevat raha võib kasutada riigi likviidsuse juhtimiseks, ja vaadata üle riigi kasutatav likviidsusriski juhtimise mudel, et taga da piisava raha hulk riigikassas riigi kohustuste täitmiseks igal ajahetkel.

Rahandusministeerium ei nõustunud riigikontrolli tähelepanekutega, kuid on valmis esitama riigikogule ettepanekud seaduste mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Ministeerium leiab ka, et kehtivad likviidsuse juhtimise põhimõtted tagavad likviidsusriski maandamise ning neid pole vaja muuta.

2016. aasta algusest muutis riigikassa reservide kohta igakuiselt koostatava aruande vormi, mistõttu ei esitata reservide aruandes enam likviidsusreservis oleva raha kohta infot isikute kaupa, nagu seda tehti varem.

Nüüd on see info aruandes avalikustatud vaid graafiku kujul, samas kui varem oli aruandest kättesaadav detailne info tabelina ja iga isiku kohta eraldi.

2016. aasta juulikuises reservide aruandes oli keskvalitsuse likviidsete varade maht likviidsusreservis ligi 250 miljoni euro ulatuses negatiivne.

Allolev ja kõiki likviidseid varasid koondav graafik peegeldab juuni lõpu seisu:



Likviidususe tase üle miinimummäära

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et reservide vähenemine ei viita likviidsusprobleemile, vaid likviidsust juhitakse teadlikult seadustega sätestatud raamides. 

"Likviidsusreservi tase ületab püsivalt kehtestatud miinimummäära ja töötukassa, haigekassa, sihtaustuste ja teiste vahendite kaasamine on seaduses sätestatud rahavoo konsolideeritud juhtimise põhimõte," märkis ministeerium.

Ministeeriumi kinnitusel on Eesti riigi võime kaasata võlga hea, mis võimaldaks kasvatada reservide mahtu. Samas leitakse, et suurte reservide hoidmine ei ole praegustes turutingimustes mõistlik ja tooks kaasa täiendava intressikulu, samas kui töötukassal, haigekassal ja sihtasutustel ei oleks täna riski võtmata võimalik teenida reservidelt tulu.

"Sisuliselt negatiivsete intressimäärade keskkonnas maksab riigikassa intressi töötukassa ja haigekassa reservidele," rõhutas ministeerium.

Praegune reservide juhtimise kord on toimunud 2012. aastast saati. Ministeerium leiab, et riigikogu on sisulise poliitilise valiku teinud 2011. aastal tehtud riigieelarve seadusesse tehtud muudatustega, millele eelnes põhjalik avalik arutelu muudatuste olemuse ja põhjendatuse üle.

Ministeerium rõhutab, et riigikassas hoiulepingute alusel hoitavate haigekassa ja töötukassa vabade vahendite kaasamine riigi negatiivse rahavoo katteks oli seadusemuudatuste eesmärk ning seadusandja teadlik valik. Reservide konsolideerimise eesmärk oli algusest peale juhtida likviidsusreservi konsolideeritud isikute rahavooge ühtselt.

Rahandusministeerium on valmis esitama riigikogule ettepanekud riigieelarve seaduse mitmeti tõlgendamise võimaluse vältimiseks, kuid rahandusministeeriumi hinnangul on ka seaduse praegune sõnastus selge ja üheselt mõistetav.

Toimetaja: Priit Luts



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: