Vara üles: mõne lapse koolitee algab veel enne seitset ({{commentsTotal}})

Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla.
Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Sotsiaalministri määrusega on paika pandud, et koolitunnid ei või alata enne kella kaheksat ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et koolitee ei tohiks enamikul õpilastest võtta kauem kui tunni. Siiski on üksjagu ka neid lapsi, kes peavad juba enne seitset koolibussile istuma, et kaheksaks tundidesse jõuda.

Isegi Tallinna äärelinnas võib koolijütse juba kell seitse hulgakesti bussipeatuses transporti ootamas näha. Maapiirkonnas, kus paljud lapsed sõltuvad koolibussist, algab nii mõnegi lapse koolitee aga veelgi varem, ja nii hommikust hommikusse, aastast aastasse.

Kui pealinna kool võib lubada omale luksust alustada algklasside tundidega näiteks teisest tunnist, siis maapiirkonnas sellist võimalust pole - koolibuss toob õppurid kindlaks kellaajaks kohale ja sellest koolikorralduses lähtutaksegi.

Seadus sätestab, et vähemalt 80% põhikooliõpilastest peaks kooli jõudma kuni ühe tunniga, nii et seaduse silmis on varase stardiga kõik korras. Hariduskorraldajad lähtuvad varase alguse puhul pigem seisukohast, et mida varem alustada, seda varem saab ka õhtule. Iseasi, mida kella kuuest ärkavad lapsed ise sellest arvavad.

Koolibuss väljub 6.49

Kuusalu vald teeb koolikorralduses koostööd Loksa vallaga: koolibussiliinide hommikused "piimaringid" korjavad lapsed mõlemast vallast kokku ning poetavad nad siis riburadapidi Kuusalu, Kolga, Vihasoo ja Loksa koolide juures maha, lasteaialapsed lasteaedadesse. Ehkki vahemaad pole suured, kestab "kaugemalt nurga" tulijate sõit kuni tunni, sest peatub koolibuss ju pea igas külas ning käib ühe kooli juurest teise juurde.

Sellisest transpordikorraldusest johtuvalt on paigas ka koolide algusajad, mida nihutada ei saa: Kuusalu keskkoolis algavad tunnid kaheksast, Loksa gümnaasiumis 8.15, Vihasoo lasteaed-algkoolis 8.30 ning Kolga koolis kell üheksa.

"See on valla poolt paika pandud, sest koolibussid käivad nii," kommenteerib Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats. Kuusalus on seetõttu tunnid juba ajalooliselt ikka kell kaheksa alanud.

Kaua kellegi sõit kooli kestab, sõltub elukohast, kuid ekstreemsemal juhul tuleb lapsel varahommikul tõepoolest terve tund koolibussis loksuda. Nii näiteks astub igal argihommikul neli koolilast kell 6.49 Parksist koolibussile, et 7.45 Kuusalus bussilt maha astuda. Kell 6.52 tuleb Vanakülast neile veel kaks koolikaaslast seltsiks.

Ehkki autoga sõidaks Parksist Kuusallu 20 minutiga, tuleb koolibussile astuda juba 6.49, et 7.45 kohale jõuda.

Kõige kaugem punkt, kust Kuusallu tullakse, on Eesti põhjapoolseim tipp Juminda, koolist 30 kilomeetrit eemal. Selle kandi lapsed sõidavad koolibussiga kohale, loksudes varahommikul 40 minutit.

Loksa kakskeelsesse kooli, kus tunnid algavad 8.10, stardivad Valgejõe lapsed 15 kilomeetri kauguselt juba kell 7.15, sest palju peatusi teeb teekonna aeglaseks.

Kolga kool on algusajaga rahul

Kolga kooli direktor Tõnu Valdma on tundide algusajaga kell üheksa selgelt rahul. "See on niimoodi välja kujunenud ja meile on see klappinud."

Valdma selgitab, et varem sõitsid koolibussid koolide tahtmise järgi, nüüd paneb trajektoorid paika aga vald ning koolid peavad selle korraldusega leppima.

Valdma tõdeb, et nende kooli sõidetakse nii koolibussi kui ka liinibussiga.

Enamiku Kolga kooli lapsi toob koolibuss kohale kümme minutit enne tundide algusaega ehk 8.50-ks, kuid on ka erand - üks liinidest poetab jütsid maha juba 8.10, nii et neil tuleb tundide alguseni veel 50 minutit aega parajaks teha. Selliseid lapsi siiski palju pole - praegu on neid väikese kooli perest viis.

Ehkki nii Loksa kui ka Kuusalu kandi lastel oleks lähem käia oma kodukandi koolis, eelistavad mitmed Kolga kooli just selle väiksuse pärast - klassides õpib 15-22 last.

Ehkki need on vaid mõned näited, on Eestimaa täis maakoole, millest paljudes algavad tunnid küll kaheksast, ent koolitee juba tund ja enamgi varem. Valikuid kooli kasuks tehakse erinevatel asjaoludel, kuid alati valikuid polegi.



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema