Vara üles: mõne lapse koolitee algab veel enne seitset ({{commentsTotal}})

Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla.
Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Sotsiaalministri määrusega on paika pandud, et koolitunnid ei või alata enne kella kaheksat ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et koolitee ei tohiks enamikul õpilastest võtta kauem kui tunni. Siiski on üksjagu ka neid lapsi, kes peavad juba enne seitset koolibussile istuma, et kaheksaks tundidesse jõuda.

Isegi Tallinna äärelinnas võib koolijütse juba kell seitse hulgakesti bussipeatuses transporti ootamas näha. Maapiirkonnas, kus paljud lapsed sõltuvad koolibussist, algab nii mõnegi lapse koolitee aga veelgi varem, ja nii hommikust hommikusse, aastast aastasse.

Kui pealinna kool võib lubada omale luksust alustada algklasside tundidega näiteks teisest tunnist, siis maapiirkonnas sellist võimalust pole - koolibuss toob õppurid kindlaks kellaajaks kohale ja sellest koolikorralduses lähtutaksegi.

Seadus sätestab, et vähemalt 80% põhikooliõpilastest peaks kooli jõudma kuni ühe tunniga, nii et seaduse silmis on varase stardiga kõik korras. Hariduskorraldajad lähtuvad varase alguse puhul pigem seisukohast, et mida varem alustada, seda varem saab ka õhtule. Iseasi, mida kella kuuest ärkavad lapsed ise sellest arvavad.

Koolibuss väljub 6.49

Kuusalu vald teeb koolikorralduses koostööd Loksa vallaga: koolibussiliinide hommikused "piimaringid" korjavad lapsed mõlemast vallast kokku ning poetavad nad siis riburadapidi Kuusalu, Kolga, Vihasoo ja Loksa koolide juures maha, lasteaialapsed lasteaedadesse. Ehkki vahemaad pole suured, kestab "kaugemalt nurga" tulijate sõit kuni tunni, sest peatub koolibuss ju pea igas külas ning käib ühe kooli juurest teise juurde.

Sellisest transpordikorraldusest johtuvalt on paigas ka koolide algusajad, mida nihutada ei saa: Kuusalu keskkoolis algavad tunnid kaheksast, Loksa gümnaasiumis 8.15, Vihasoo lasteaed-algkoolis 8.30 ning Kolga koolis kell üheksa.

"See on valla poolt paika pandud, sest koolibussid käivad nii," kommenteerib Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats. Kuusalus on seetõttu tunnid juba ajalooliselt ikka kell kaheksa alanud.

Kaua kellegi sõit kooli kestab, sõltub elukohast, kuid ekstreemsemal juhul tuleb lapsel varahommikul tõepoolest terve tund koolibussis loksuda. Nii näiteks astub igal argihommikul neli koolilast kell 6.49 Parksist koolibussile, et 7.45 Kuusalus bussilt maha astuda. Kell 6.52 tuleb Vanakülast neile veel kaks koolikaaslast seltsiks.

Ehkki autoga sõidaks Parksist Kuusallu 20 minutiga, tuleb koolibussile astuda juba 6.49, et 7.45 kohale jõuda.

Kõige kaugem punkt, kust Kuusallu tullakse, on Eesti põhjapoolseim tipp Juminda, koolist 30 kilomeetrit eemal. Selle kandi lapsed sõidavad koolibussiga kohale, loksudes varahommikul 40 minutit.

Loksa kakskeelsesse kooli, kus tunnid algavad 8.10, stardivad Valgejõe lapsed 15 kilomeetri kauguselt juba kell 7.15, sest palju peatusi teeb teekonna aeglaseks.

Kolga kool on algusajaga rahul

Kolga kooli direktor Tõnu Valdma on tundide algusajaga kell üheksa selgelt rahul. "See on niimoodi välja kujunenud ja meile on see klappinud."

Valdma selgitab, et varem sõitsid koolibussid koolide tahtmise järgi, nüüd paneb trajektoorid paika aga vald ning koolid peavad selle korraldusega leppima.

Valdma tõdeb, et nende kooli sõidetakse nii koolibussi kui ka liinibussiga.

Enamiku Kolga kooli lapsi toob koolibuss kohale kümme minutit enne tundide algusaega ehk 8.50-ks, kuid on ka erand - üks liinidest poetab jütsid maha juba 8.10, nii et neil tuleb tundide alguseni veel 50 minutit aega parajaks teha. Selliseid lapsi siiski palju pole - praegu on neid väikese kooli perest viis.

Ehkki nii Loksa kui ka Kuusalu kandi lastel oleks lähem käia oma kodukandi koolis, eelistavad mitmed Kolga kooli just selle väiksuse pärast - klassides õpib 15-22 last.

Ehkki need on vaid mõned näited, on Eestimaa täis maakoole, millest paljudes algavad tunnid küll kaheksast, ent koolitee juba tund ja enamgi varem. Valikuid kooli kasuks tehakse erinevatel asjaoludel, kuid alati valikuid polegi.



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: