Vara üles: mõne lapse koolitee algab veel enne seitset ({{commentsTotal}})

Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla.
Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Sotsiaalministri määrusega on paika pandud, et koolitunnid ei või alata enne kella kaheksat ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et koolitee ei tohiks enamikul õpilastest võtta kauem kui tunni. Siiski on üksjagu ka neid lapsi, kes peavad juba enne seitset koolibussile istuma, et kaheksaks tundidesse jõuda.

Isegi Tallinna äärelinnas võib koolijütse juba kell seitse hulgakesti bussipeatuses transporti ootamas näha. Maapiirkonnas, kus paljud lapsed sõltuvad koolibussist, algab nii mõnegi lapse koolitee aga veelgi varem, ja nii hommikust hommikusse, aastast aastasse.

Kui pealinna kool võib lubada omale luksust alustada algklasside tundidega näiteks teisest tunnist, siis maapiirkonnas sellist võimalust pole - koolibuss toob õppurid kindlaks kellaajaks kohale ja sellest koolikorralduses lähtutaksegi.

Seadus sätestab, et vähemalt 80% põhikooliõpilastest peaks kooli jõudma kuni ühe tunniga, nii et seaduse silmis on varase stardiga kõik korras. Hariduskorraldajad lähtuvad varase alguse puhul pigem seisukohast, et mida varem alustada, seda varem saab ka õhtule. Iseasi, mida kella kuuest ärkavad lapsed ise sellest arvavad.

Koolibuss väljub 6.49

Kuusalu vald teeb koolikorralduses koostööd Loksa vallaga: koolibussiliinide hommikused "piimaringid" korjavad lapsed mõlemast vallast kokku ning poetavad nad siis riburadapidi Kuusalu, Kolga, Vihasoo ja Loksa koolide juures maha, lasteaialapsed lasteaedadesse. Ehkki vahemaad pole suured, kestab "kaugemalt nurga" tulijate sõit kuni tunni, sest peatub koolibuss ju pea igas külas ning käib ühe kooli juurest teise juurde.

Sellisest transpordikorraldusest johtuvalt on paigas ka koolide algusajad, mida nihutada ei saa: Kuusalu keskkoolis algavad tunnid kaheksast, Loksa gümnaasiumis 8.15, Vihasoo lasteaed-algkoolis 8.30 ning Kolga koolis kell üheksa.

"See on valla poolt paika pandud, sest koolibussid käivad nii," kommenteerib Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats. Kuusalus on seetõttu tunnid juba ajalooliselt ikka kell kaheksa alanud.

Kaua kellegi sõit kooli kestab, sõltub elukohast, kuid ekstreemsemal juhul tuleb lapsel varahommikul tõepoolest terve tund koolibussis loksuda. Nii näiteks astub igal argihommikul neli koolilast kell 6.49 Parksist koolibussile, et 7.45 Kuusalus bussilt maha astuda. Kell 6.52 tuleb Vanakülast neile veel kaks koolikaaslast seltsiks.

Ehkki autoga sõidaks Parksist Kuusallu 20 minutiga, tuleb koolibussile astuda juba 6.49, et 7.45 kohale jõuda.

Kõige kaugem punkt, kust Kuusallu tullakse, on Eesti põhjapoolseim tipp Juminda, koolist 30 kilomeetrit eemal. Selle kandi lapsed sõidavad koolibussiga kohale, loksudes varahommikul 40 minutit.

Loksa kakskeelsesse kooli, kus tunnid algavad 8.10, stardivad Valgejõe lapsed 15 kilomeetri kauguselt juba kell 7.15, sest palju peatusi teeb teekonna aeglaseks.

Kolga kool on algusajaga rahul

Kolga kooli direktor Tõnu Valdma on tundide algusajaga kell üheksa selgelt rahul. "See on niimoodi välja kujunenud ja meile on see klappinud."

Valdma selgitab, et varem sõitsid koolibussid koolide tahtmise järgi, nüüd paneb trajektoorid paika aga vald ning koolid peavad selle korraldusega leppima.

Valdma tõdeb, et nende kooli sõidetakse nii koolibussi kui ka liinibussiga.

Enamiku Kolga kooli lapsi toob koolibuss kohale kümme minutit enne tundide algusaega ehk 8.50-ks, kuid on ka erand - üks liinidest poetab jütsid maha juba 8.10, nii et neil tuleb tundide alguseni veel 50 minutit aega parajaks teha. Selliseid lapsi siiski palju pole - praegu on neid väikese kooli perest viis.

Ehkki nii Loksa kui ka Kuusalu kandi lastel oleks lähem käia oma kodukandi koolis, eelistavad mitmed Kolga kooli just selle väiksuse pärast - klassides õpib 15-22 last.

Ehkki need on vaid mõned näited, on Eestimaa täis maakoole, millest paljudes algavad tunnid küll kaheksast, ent koolitee juba tund ja enamgi varem. Valikuid kooli kasuks tehakse erinevatel asjaoludel, kuid alati valikuid polegi.



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.