Vara üles: mõne lapse koolitee algab veel enne seitset ({{commentsTotal}})

Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla.
Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Sotsiaalministri määrusega on paika pandud, et koolitunnid ei või alata enne kella kaheksat ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et koolitee ei tohiks enamikul õpilastest võtta kauem kui tunni. Siiski on üksjagu ka neid lapsi, kes peavad juba enne seitset koolibussile istuma, et kaheksaks tundidesse jõuda.

Isegi Tallinna äärelinnas võib koolijütse juba kell seitse hulgakesti bussipeatuses transporti ootamas näha. Maapiirkonnas, kus paljud lapsed sõltuvad koolibussist, algab nii mõnegi lapse koolitee aga veelgi varem, ja nii hommikust hommikusse, aastast aastasse.

Kui pealinna kool võib lubada omale luksust alustada algklasside tundidega näiteks teisest tunnist, siis maapiirkonnas sellist võimalust pole - koolibuss toob õppurid kindlaks kellaajaks kohale ja sellest koolikorralduses lähtutaksegi.

Seadus sätestab, et vähemalt 80% põhikooliõpilastest peaks kooli jõudma kuni ühe tunniga, nii et seaduse silmis on varase stardiga kõik korras. Hariduskorraldajad lähtuvad varase alguse puhul pigem seisukohast, et mida varem alustada, seda varem saab ka õhtule. Iseasi, mida kella kuuest ärkavad lapsed ise sellest arvavad.

Koolibuss väljub 6.49

Kuusalu vald teeb koolikorralduses koostööd Loksa vallaga: koolibussiliinide hommikused "piimaringid" korjavad lapsed mõlemast vallast kokku ning poetavad nad siis riburadapidi Kuusalu, Kolga, Vihasoo ja Loksa koolide juures maha, lasteaialapsed lasteaedadesse. Ehkki vahemaad pole suured, kestab "kaugemalt nurga" tulijate sõit kuni tunni, sest peatub koolibuss ju pea igas külas ning käib ühe kooli juurest teise juurde.

Sellisest transpordikorraldusest johtuvalt on paigas ka koolide algusajad, mida nihutada ei saa: Kuusalu keskkoolis algavad tunnid kaheksast, Loksa gümnaasiumis 8.15, Vihasoo lasteaed-algkoolis 8.30 ning Kolga koolis kell üheksa.

"See on valla poolt paika pandud, sest koolibussid käivad nii," kommenteerib Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats. Kuusalus on seetõttu tunnid juba ajalooliselt ikka kell kaheksa alanud.

Kaua kellegi sõit kooli kestab, sõltub elukohast, kuid ekstreemsemal juhul tuleb lapsel varahommikul tõepoolest terve tund koolibussis loksuda. Nii näiteks astub igal argihommikul neli koolilast kell 6.49 Parksist koolibussile, et 7.45 Kuusalus bussilt maha astuda. Kell 6.52 tuleb Vanakülast neile veel kaks koolikaaslast seltsiks.

Ehkki autoga sõidaks Parksist Kuusallu 20 minutiga, tuleb koolibussile astuda juba 6.49, et 7.45 kohale jõuda.

Kõige kaugem punkt, kust Kuusallu tullakse, on Eesti põhjapoolseim tipp Juminda, koolist 30 kilomeetrit eemal. Selle kandi lapsed sõidavad koolibussiga kohale, loksudes varahommikul 40 minutit.

Loksa kakskeelsesse kooli, kus tunnid algavad 8.10, stardivad Valgejõe lapsed 15 kilomeetri kauguselt juba kell 7.15, sest palju peatusi teeb teekonna aeglaseks.

Kolga kool on algusajaga rahul

Kolga kooli direktor Tõnu Valdma on tundide algusajaga kell üheksa selgelt rahul. "See on niimoodi välja kujunenud ja meile on see klappinud."

Valdma selgitab, et varem sõitsid koolibussid koolide tahtmise järgi, nüüd paneb trajektoorid paika aga vald ning koolid peavad selle korraldusega leppima.

Valdma tõdeb, et nende kooli sõidetakse nii koolibussi kui ka liinibussiga.

Enamiku Kolga kooli lapsi toob koolibuss kohale kümme minutit enne tundide algusaega ehk 8.50-ks, kuid on ka erand - üks liinidest poetab jütsid maha juba 8.10, nii et neil tuleb tundide alguseni veel 50 minutit aega parajaks teha. Selliseid lapsi siiski palju pole - praegu on neid väikese kooli perest viis.

Ehkki nii Loksa kui ka Kuusalu kandi lastel oleks lähem käia oma kodukandi koolis, eelistavad mitmed Kolga kooli just selle väiksuse pärast - klassides õpib 15-22 last.

Ehkki need on vaid mõned näited, on Eestimaa täis maakoole, millest paljudes algavad tunnid küll kaheksast, ent koolitee juba tund ja enamgi varem. Valikuid kooli kasuks tehakse erinevatel asjaoludel, kuid alati valikuid polegi.



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.