Tallinna Sadam otsib riigihankega detailplaneeringu koostajat ({{commentsTotal}})

Vanasadama detailplaneeringu ala
Vanasadama detailplaneeringu ala Autor/allikas: Tallinna Sadam

Tallinna Sadam kuulutas välja riigihanke vanasadama lõunaosa 23-hektarilise maa-ala detailplaneeringu koostamiseks.

Sadamaala detailplaneeringuga antakse ehitusõigus Reidi tee äärde kuni seitsmekorruseliste äri- ja eluhoonete ning tankla ehitamiseks, samuti tuleb lahendada sadama teenindusteed.

Planeeritav ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mistõttu tuleb arvestada ka muinsuskaitse eritingimustega. Näiteks jääb osa alast arheoloogiamälestiseks tunnistatud laevavrakkide kaitsevööndisse.

Samuti peab detailplaneeringu koostaja tagama hoonete kavandamisel võimalikult palju vaateid merele, samuti tuleb lähtuda "kilukarbisilueti" nõuetest, mis tähendab, et vanalinn peab jääma merelt vaadeldavaks.

Detailplaneerigus tuleb ette näha ka rohe- ja puhkealad ning kõrghaljastus, mis aitaks tõsta ala väärtust elukeskkonnana ning vähendaks sadamaala tegevusest tulenevaid häirivaid faktoreid.

Samuti peaks sadamaala idapoolsesse ossa tekkima avaliku rannapromenaadi jätk, mis kulgeks Reidi teelt planeeritava kaini - mereäär peab jääma puhkealaks.

Detailplaneeringu koostamiseks on vajalik ka liiklusuuring, mis aitaks prognoosida liikluskoormuse kasvu lähiala tänavatel, võttes arvesse ka D-terminali laiendamisega kaasnevat lisakoormust.

Ala vajab ka keskkonnaseisundi hinnangult, kuid keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata. Muuhulgas tuleb hinnata reostust, mürataset ja tankla ehitamisega kaasnevaid keskkonnariske ning teha ettepanekud nende vähendamiseks.

Varasemalt kavandati maa-alale uue ooperi- ja balletiteatri ehitust, kuid kuna nii Rahvusooper kui ka kultuuriministeerium teatasid tänavu jaanuaris, et ei pea teatrihoone rajamist sellele krundile enam kõige otstarbekamaks, saab seda ala kasutada uuel otstarbel.

Sadama kirdealale rajatavatele hoonetele peab detailplaneeringu koostaja korraldama ka arhitektuurikonkursi, mille hoonestus sobituks Kadrioru miljöösse.

Vähempakkumine

Riigihange on vähempakkumise peale, kuid lisaks hinnale, mis on kaalukaimaks argumendiks, vaadatakse ka seda, kui palju detailplaneeringuid pakkuja varem on koostanud ning mitu neist on kehtestatud ja juhitud nii pakkuja kui väljapakutud projektijuhi poolt Tallinnas ja veelgi spetsiifilisemalt Tallinna kesklinnas.

Pakkuja viimase kolme majandusaasta (2013-2015) netokäive peab olema olnud kokku vähemalt 450 000 eurot ning ta peab olema viimase kolme aasta jooksul täitnud vähemalt kolm kehtestatud detailplaneeringu koostamise lepingut, millest vähemalt ühe lepingu maksumus oleks minimaalselt 40 000 eurot.

Riigihanke pakkumuse esitamise tähtaeg on 26. september.



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: