Tartusse võib tulla ESA inkubatsioonikeskus ({{commentsTotal}})

Tulevikus võib Tartus asuda Euroopa Kosmoseagentuuri ehk ESA inkubatsioonikeskus. Võimaliku inkubatsioonikeskuse rajamist ja ESA teadusmissioone arutasid täna Tartut külastanud kosmoseagentuuri robootikamissoonide juhid koos Tartu ülikooli teadlastega.

Tartut külastanud ESA juhtide sõnul näitab Eesti teadlaste senine panus agentuuri teadustöösse, et Eesti pelgalt ei tarbi, vaid ka loob uusi tehnoloogiaid. Kosmoseagentuuri sõnum on, et tuleviku teadusmissioonide täitmiseks on neil vaja ka Eesti teadlasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meil on palju erinevaid missioone, mis võiksid olla kasulikud teadlastele, kes on valitud huvide järgi. Ma olen kindel, et need võiksid pakkuda Tartu ülikooli teadlastele vahendeid, et jõuda tehnoloogia valdkonnas maailma esiritta," rääkis ESA teadusdirektor Alvaro Gimenez Canete.

Tartu observatooriumi direktori Anu Reinarti sõnul avaneb ESA teadusprogrammide raames Eesti teadlastele võimalus näidata, milleks meie teadus võimeline on. Koostöövõimalusi on Reinarti sõnul väga palju.

"Näiteks JUICE'i missioon, kus ESA korraldab missiooni Jupiteri kuude uurimisele. On tegelikult ka Athena missioon, on veel mõned missioonid, mis keskenduvad tähe füüsikatele ja suurte energiate ja energiavoogude uurimisele universumis. Just need tumeainega seotud uuringud on sellised, kus Tartu observatooriumi teadlased on praegu väga heal positsioonil," selgitas Reinart.

Kõne all oli ka see, kuidas kosmoseteadustele tuginedes jõuda kasumlike tehnoloogiate ja lahendusteni ehk kuidas teha teaduse abil äri.

"Arutasime ka seda, kui lähedal või kaugel, selgus, et oleme päris lähedal sellele, et asutada Tartusse ESA toel Euroopa kosmoseagentuuri inkubatsioonikeskus, mis peaks olema see koht, kus nii kosmoseagentuuri kui kohalike Eesti partnerite rahalisel toel saab teadus kokku äriettevõtetega," rääkis Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Euroopa riigid on ühinenud kosmoseagentuuriga alates 1975. aastast. Eesti liitus agentuuriga eelmisel aastal.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: