Randpere parteikismast: kui presidendivalimised saavad läbi, siis oleme jälle üks suur pere ({{commentsTotal}})

Kuigi Reformierakonna fraktsiooni liige, Marina Kaljuranna toetaja Valdo Randpere jätkas tänases "Ringvaate" saates Siim Kallase ägedat kritiseerimist, ütles ta, et kui president valitud saab, vaibub tüli erakonnas ja ollakse jälle üks suur pere.

Kui Marina Kaljurand kavatseb siiski valimiskogus kandideerida, lubab Randpere tema poolt hääletada. "Nii ta tõenäoliselt on," ütles ta. "Ükskõik kumbapidi ta otsustab, mina kavatsen teda toetada."

Erakonna juhatuse otsustele vastu hakkamist selgitas Randpere sellega, et erakonnas on mõtlemisvõimelised inimesed, kes on suutelised ise otsuseid vastu võtma.
Saatejuht Marko Reikopi küsimusele, miks Reformierakondlased nii avalikult tülitsevad vastas Randpere järgmiselt.

"Nojah, aga alguse sai see lugu ju sellest, et me plaanisime nii või oli ka avalikult välja öeldud, et me läheme ühe kandidaadiga riigikokku ja kui seal ei õnnestu presidenti ära valida, siis me lähme teise kandidaadiga valimiskokku," lausus Randpere.

Täpsemalt oli tegemist Marina Kaljuranna ettepanekuga seada riigikogus üles Reformierakonna presidendikandidaadina Siim Kallas ja kui parlamendis presidendi valimine ebaõnnestub, siis oleks Reformierakonna kandidaat valimiskogus Marina Kaljurand.

Siim Kallas oli ettepaneku esimese poolega nõus, ent valimiskogus kandideerimast ta loobuma ei soostunud, teda toetas ka erakonna juhatus ja tegi temast ametliku partei kandidaadi valimiskogus.

Veel avaliku tülitsemise kohta küsimise peale arvas Randpere, et see võiks mõjuda avalikkusele hästi. "Et nad näevad ka, et ei ole erakondades niimoodi, et kõigile lüüakse tempel näkku ja kõik mõtlevad ühtemoodi. Tavaliselt, kui kõik mõtlevad ühtemoodi, siis nad mõtlevad valesti," leidis Randpere.

Randpere hinnangul vaibuvad parteisisesed pinged presidendivalimiste lõppedes.

"Ma olen täiesti kindel, et kui presindendivalimised saavad läbi, siis me oleme jälle üks suur ühine pere seal Reformierakonnas. Sest maailmavaatelisi erisusi on meil väga vähe. See isikupõhine erisus kaob seoses sellega, et president saab valitud," rääkis Randpere.

"Mina lähtun sellest, et ma toetan Marina Kaljuranda ja minu teine alternatiiv võiks vabalt olla Siim Kallas," ütles Randpere veel.

Kallas: kui erakonna otsustele ei allu, võib valida teise erakonna

Siim Kallas ütles eelmisel nädalal, et kui keegi ei ole nõus Reformierakonna juhatuse otsusega toetada kandidaadina just teda, on neil võimalik valida endale soovi korral uus erakond.

"Erakond on suur. On inimesi, kellel on teistsugused vaated ja seisukohad, aga lõpuks on see juhatuse või volikogu hääletus, mis otsustab, kuidas see asi välja tuleb. Alati võib muidugi juhtuda, et vastuolud jätkuvad, aga ma loodan, et kõik saavad aru, et kui erakond on mingi otsuse teinud, siis on ju alati võimalik endale teine erakond valida, kui sa nendele otsustele ei allu," lausus Kallas.

Randpere: see väljaütlemine läheb Kallasele maksma kuni 20 häält

Randpere taunis Kallase sellist väljaütlemist. "See oli küll väga ebaõnnestunud ja rumal väljaütlemine. Seda ma julgen kindlalt öelda," lausus ta.

"Siimu võib-olla ajendas seda välja ütlema ka see, et Siim on väga kaua aega Eestist eemal olnud ja ta ei ole päris hästi aru saanud, et nii Reformierakonnas kui ka Eesti ühiskonnas laiemalt tänapäeval sellise sõnumiga kaugele ei jõua. Sest nii Eesti inimesed kui ka erakonna liikmed on harjunud ise mõtlema ja sellega, et seda respekteeritakse ja on erinevad ideed. Ja erinevate ideede konkurentsis sünnib kõige parem lahendus," lisas Randpere.

"Ma arvan, et valimiskogus jääb Siim Kallasele seetõttu 15-20 häält vähemaks," sõnas Randpere ja nimetas Kallase lausungit partei diktaadiks. 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema