Neivelt: tehnoloogiliselt mingit vajadust sularahaks pole ({{commentsTotal}})

Ettevõtja Indrek Neivelt ütles, et tehnoloogia mõttes pole täna enam sularaha vaja, kuid lähema paarikümne aasta jooksul sularaha veel kasutuselt ilmselt ei kao.

President Toomas Hendrik Ilves ütles tänasel Avatud Ühiskonna Foorumil, et demokraatia kaitseks oleks parim lahendus sularahavaba ühiskond.

"Küllap paarikümne aastaga selles suunas liigume. Täna on tehnoloogiad olemas, tegelikult pole sularaha vaja," kommenteeris Indrek Neivelt ETV saates "Ringvaade".

Tema sõnul võtab sularaha kadumine aega, kuna inimesi ei saa millekski sundida. "Inimene järk-järgult võtab uued tehnoloogiad kasutusele. Uued tehnoloogiad, mis tulevad, peavad olema kasutajale mugavamad ja odavamad kui senised. See kõik vaikselt tuleb," rääkis ta.

Neivelti sõnul on rahatehingud tehtud juba täna mugavaks. "Transaktsioonikulu on läinud väikeseks ja tehing on väga mugavaks tehtud. Nii et tehnoloogiliselt mingisugust vajadust sularahaks pole, aga inimesed tahavad seda erinevatel põhjustel kasutada," selgitas ta.

Seda, et sularaha ära kaob, Neivelt enda sõnul öelda ei taha. "Noorem põlvkond on teistsugune, aga vanem põlvkond kardab oma privaatsuse pärast. Need, kes on täna 15-25aastased, saavad aru, et privaatsus on ammuilma kaotatud, sellest pole mõtet enam rääkidagi, aga 50-60aastased kardavad ikkagi seda jälitamist jne. See tähendab, et ka riigi ja pankade suhtes peab olema väga suur usaldus, kui sul on kõik tehingud näha. See eeldab väga suurt usaldust. Üleöö seda ei tule," tõdes Neivelt.

Tema usub, et Eestis võib sularaha vaikselt käibelt kaduda tõenäoliselt 20-30 aastaga. "Peavad tulema uued tehnoloogiad, mis on mugavad ja odavad. See on kõige alus, midagi sundida ei saa," rõhutas ta.

Kui statistika andmetel on sulraha viimase aasta jooksul aga rohkem kasutusele võetud, siis Neivelti sõnul on selle põhjus lihtne. "Sest rahal pole täna hinda. Raha on 0 protsendiga," märkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: