Marina Kaljuranna kolm valikut ({{commentsTotal}})

Autor: Siim Lõvi /ERR

2015. aasta 10. juulil andis Marina Kaljurand ”Aktuaalsele kaamerale” intervjuu, kus ta lausus järgmised sõnad: ”Ma võin öelda, et peaminister Taavi Rõivas on esimene poliitik, kes on võtnud vaevaks mulle seletada ja ära seletada, miks ma oleksin ministrina parem kui diplomaadina.” Kaljurand kinnitas, et ta jagab Reformierakonna eesmärke, väärtusi, põhimõtteid.

"Ja ma sain ka Taavi Rõivasele vastata jaatavalt ainult sellepärast," märkis ta. "Täna ma andsin nõusoleku olla Eesti Vabariigi välisminister. Ma loodan teha seda tööd pikalt, ma loodan seda teha hästi ja väärikalt esindada Eesti riiki.”

Intervjuu avaldas ERR ka väljakirjutusena. Sellele lisandus hiljem ühe kommentaatori lause: „Marina, Sinu väärikus pannakse sellises valitsuses peagi proovile!“ Prohvetlikud sõnad!

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid?

Asja teeb huvitavaks mõtteline ajajoon, kuhu võiks paigutada erinevad sündmused, mis kulmineerusid 30. augustil 2016 Reformierakonna juhatuse koosolekuga. Kusagil enne seda hetke hakkas Marina Kaljurand arvama, et on hoopis parim kandidaat presidendi ametisse.

Selle mõtte pani talle pähe rahva toetuse nägemine. Arvamusuuringud täpsemalt. Nüüd seisavad tal ees tõsised valikud.

Marina Kaljurand koges isiklikult omal nahal Refoermierakonna „väärtuspõhist“ poliitikat. Talle antud lubadused ei osutunud tõeks.

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid? Kas Kaljurand oma naiivsuses tõepoolest arvas, et Reformierakond on valmis mängima ausat mängu? Selle naiivsuse näide oli tema vabatahtlik loobumine Siim Kallase kasuks Riigikogu presidendivalimiste voorus. Eeldades teise poole ausameelset käitumist, unustas Kaljurand ära, et poliitikas ei anta, vaid võetakse.

Olles parteitu Reformierakonna kandidaat, oleks Kaljurand pidanud nägema ette valimisprotseduuri juriidikat. Aga nii tema kui tema meeskond seda tähele ei pannud. Või eirasid.

Rääkides vajadusest leida Eestile parim president, peab Kaljurand just ennast selleks inimeseks. Samas ei ole seni ta öelnud, milles just tema teistest kandidaatidest parem on. See, et ta on naine, ei tee teda erilisemaks ega unikaalsemaks.

Senised otsused ei näita teda küll parimana. Aga nüüd on tal võimalus näidata oma tegudega, kas tema senised sõnad ka midagi tähendavad. Elus tuleb teha tihti raskeid valikuid. Mitte kõik ei suuda jääda kindlaks oma veendumustele. Marina Kaljurannal on ees tõsised päevad mõtlemiseks. Võimalusi valikuteks on tegelikult kolm.

1. Astuda Reformierakonna liikmeks ja jätkata välisministrina. Leppida kujunenud olukorraga ja loobuda presidendiks kandideerimast.

Seda tehes kaotaks ta koheselt kogu usalduskrediidi, mida ta on aastaga kogunud. Sellega annab ta signaali, et aktsepteerib Reformierakonna käitumist. Edaspidi muutub tal väga raskeks kaitsta Reformierakonna tegusid ja näidata ennast, kui ausat ja eetilist poliitikut.

Sisuliselt näitaks ta ennast kui otsustusvõimetut ja põhimõttelagedat inimest. Sellega kaotaks ta ka enda Reformierakonna toetajate poolehoiu ning arvatavasti ka lõpuks välisministri ameti.

2. Astuda tagasi välisministri ametist. Teatada, et ei kavatse ühineda Reformierakonnaga ja otsib uusi väljakutseid, või siirdub tagasi diplomaadiks. Sellega annaks ta väga tugeva signaali Reformierakonna poliitikale ja näitaks ennast kui põhimõttekindlat ja väärtusi ning kokkuleppeid pidavat inimest.

3. Astuda tagasi välisministri ametist. Kuulutada, et on valmis kandideerima presidendiks valimiskogus ja ootab oma toetajatelt enda ülesseadmist. Seda tehes saaks ta selgeks, kas tema arvamus endast kui parimast kandidaadist peab paika ja kas talle avaldatud toetus kohalikest omavalitsustest on tõene.



Olenevalt lõpptulemusest alustab ta tööd Vabariigi Presidendina või jätkab mõnes muus ametis, eeldatavasti teenides Eesti Vabariiki ka edaspidi sama innukalt kui seni.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.