Marina Kaljuranna kolm valikut ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

2015. aasta 10. juulil andis Marina Kaljurand ”Aktuaalsele kaamerale” intervjuu, kus ta lausus järgmised sõnad: ”Ma võin öelda, et peaminister Taavi Rõivas on esimene poliitik, kes on võtnud vaevaks mulle seletada ja ära seletada, miks ma oleksin ministrina parem kui diplomaadina.” Kaljurand kinnitas, et ta jagab Reformierakonna eesmärke, väärtusi, põhimõtteid.

"Ja ma sain ka Taavi Rõivasele vastata jaatavalt ainult sellepärast," märkis ta. "Täna ma andsin nõusoleku olla Eesti Vabariigi välisminister. Ma loodan teha seda tööd pikalt, ma loodan seda teha hästi ja väärikalt esindada Eesti riiki.”

Intervjuu avaldas ERR ka väljakirjutusena. Sellele lisandus hiljem ühe kommentaatori lause: „Marina, Sinu väärikus pannakse sellises valitsuses peagi proovile!“ Prohvetlikud sõnad!

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid?

Asja teeb huvitavaks mõtteline ajajoon, kuhu võiks paigutada erinevad sündmused, mis kulmineerusid 30. augustil 2016 Reformierakonna juhatuse koosolekuga. Kusagil enne seda hetke hakkas Marina Kaljurand arvama, et on hoopis parim kandidaat presidendi ametisse.

Selle mõtte pani talle pähe rahva toetuse nägemine. Arvamusuuringud täpsemalt. Nüüd seisavad tal ees tõsised valikud.

Marina Kaljurand koges isiklikult omal nahal Refoermierakonna „väärtuspõhist“ poliitikat. Talle antud lubadused ei osutunud tõeks.

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid? Kas Kaljurand oma naiivsuses tõepoolest arvas, et Reformierakond on valmis mängima ausat mängu? Selle naiivsuse näide oli tema vabatahtlik loobumine Siim Kallase kasuks Riigikogu presidendivalimiste voorus. Eeldades teise poole ausameelset käitumist, unustas Kaljurand ära, et poliitikas ei anta, vaid võetakse.

Olles parteitu Reformierakonna kandidaat, oleks Kaljurand pidanud nägema ette valimisprotseduuri juriidikat. Aga nii tema kui tema meeskond seda tähele ei pannud. Või eirasid.

Rääkides vajadusest leida Eestile parim president, peab Kaljurand just ennast selleks inimeseks. Samas ei ole seni ta öelnud, milles just tema teistest kandidaatidest parem on. See, et ta on naine, ei tee teda erilisemaks ega unikaalsemaks.

Senised otsused ei näita teda küll parimana. Aga nüüd on tal võimalus näidata oma tegudega, kas tema senised sõnad ka midagi tähendavad. Elus tuleb teha tihti raskeid valikuid. Mitte kõik ei suuda jääda kindlaks oma veendumustele. Marina Kaljurannal on ees tõsised päevad mõtlemiseks. Võimalusi valikuteks on tegelikult kolm.

1. Astuda Reformierakonna liikmeks ja jätkata välisministrina. Leppida kujunenud olukorraga ja loobuda presidendiks kandideerimast.

Seda tehes kaotaks ta koheselt kogu usalduskrediidi, mida ta on aastaga kogunud. Sellega annab ta signaali, et aktsepteerib Reformierakonna käitumist. Edaspidi muutub tal väga raskeks kaitsta Reformierakonna tegusid ja näidata ennast, kui ausat ja eetilist poliitikut.

Sisuliselt näitaks ta ennast kui otsustusvõimetut ja põhimõttelagedat inimest. Sellega kaotaks ta ka enda Reformierakonna toetajate poolehoiu ning arvatavasti ka lõpuks välisministri ameti.

2. Astuda tagasi välisministri ametist. Teatada, et ei kavatse ühineda Reformierakonnaga ja otsib uusi väljakutseid, või siirdub tagasi diplomaadiks. Sellega annaks ta väga tugeva signaali Reformierakonna poliitikale ja näitaks ennast kui põhimõttekindlat ja väärtusi ning kokkuleppeid pidavat inimest.

3. Astuda tagasi välisministri ametist. Kuulutada, et on valmis kandideerima presidendiks valimiskogus ja ootab oma toetajatelt enda ülesseadmist. Seda tehes saaks ta selgeks, kas tema arvamus endast kui parimast kandidaadist peab paika ja kas talle avaldatud toetus kohalikest omavalitsustest on tõene.



Olenevalt lõpptulemusest alustab ta tööd Vabariigi Presidendina või jätkab mõnes muus ametis, eeldatavasti teenides Eesti Vabariiki ka edaspidi sama innukalt kui seni.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



uudised
teadusuuring koolielust
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: