Marina Kaljuranna kolm valikut ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

2015. aasta 10. juulil andis Marina Kaljurand ”Aktuaalsele kaamerale” intervjuu, kus ta lausus järgmised sõnad: ”Ma võin öelda, et peaminister Taavi Rõivas on esimene poliitik, kes on võtnud vaevaks mulle seletada ja ära seletada, miks ma oleksin ministrina parem kui diplomaadina.” Kaljurand kinnitas, et ta jagab Reformierakonna eesmärke, väärtusi, põhimõtteid.

"Ja ma sain ka Taavi Rõivasele vastata jaatavalt ainult sellepärast," märkis ta. "Täna ma andsin nõusoleku olla Eesti Vabariigi välisminister. Ma loodan teha seda tööd pikalt, ma loodan seda teha hästi ja väärikalt esindada Eesti riiki.”

Intervjuu avaldas ERR ka väljakirjutusena. Sellele lisandus hiljem ühe kommentaatori lause: „Marina, Sinu väärikus pannakse sellises valitsuses peagi proovile!“ Prohvetlikud sõnad!

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid?

Asja teeb huvitavaks mõtteline ajajoon, kuhu võiks paigutada erinevad sündmused, mis kulmineerusid 30. augustil 2016 Reformierakonna juhatuse koosolekuga. Kusagil enne seda hetke hakkas Marina Kaljurand arvama, et on hoopis parim kandidaat presidendi ametisse.

Selle mõtte pani talle pähe rahva toetuse nägemine. Arvamusuuringud täpsemalt. Nüüd seisavad tal ees tõsised valikud.

Marina Kaljurand koges isiklikult omal nahal Refoermierakonna „väärtuspõhist“ poliitikat. Talle antud lubadused ei osutunud tõeks.

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid? Kas Kaljurand oma naiivsuses tõepoolest arvas, et Reformierakond on valmis mängima ausat mängu? Selle naiivsuse näide oli tema vabatahtlik loobumine Siim Kallase kasuks Riigikogu presidendivalimiste voorus. Eeldades teise poole ausameelset käitumist, unustas Kaljurand ära, et poliitikas ei anta, vaid võetakse.

Olles parteitu Reformierakonna kandidaat, oleks Kaljurand pidanud nägema ette valimisprotseduuri juriidikat. Aga nii tema kui tema meeskond seda tähele ei pannud. Või eirasid.

Rääkides vajadusest leida Eestile parim president, peab Kaljurand just ennast selleks inimeseks. Samas ei ole seni ta öelnud, milles just tema teistest kandidaatidest parem on. See, et ta on naine, ei tee teda erilisemaks ega unikaalsemaks.

Senised otsused ei näita teda küll parimana. Aga nüüd on tal võimalus näidata oma tegudega, kas tema senised sõnad ka midagi tähendavad. Elus tuleb teha tihti raskeid valikuid. Mitte kõik ei suuda jääda kindlaks oma veendumustele. Marina Kaljurannal on ees tõsised päevad mõtlemiseks. Võimalusi valikuteks on tegelikult kolm.

1. Astuda Reformierakonna liikmeks ja jätkata välisministrina. Leppida kujunenud olukorraga ja loobuda presidendiks kandideerimast.

Seda tehes kaotaks ta koheselt kogu usalduskrediidi, mida ta on aastaga kogunud. Sellega annab ta signaali, et aktsepteerib Reformierakonna käitumist. Edaspidi muutub tal väga raskeks kaitsta Reformierakonna tegusid ja näidata ennast, kui ausat ja eetilist poliitikut.

Sisuliselt näitaks ta ennast kui otsustusvõimetut ja põhimõttelagedat inimest. Sellega kaotaks ta ka enda Reformierakonna toetajate poolehoiu ning arvatavasti ka lõpuks välisministri ameti.

2. Astuda tagasi välisministri ametist. Teatada, et ei kavatse ühineda Reformierakonnaga ja otsib uusi väljakutseid, või siirdub tagasi diplomaadiks. Sellega annaks ta väga tugeva signaali Reformierakonna poliitikale ja näitaks ennast kui põhimõttekindlat ja väärtusi ning kokkuleppeid pidavat inimest.

3. Astuda tagasi välisministri ametist. Kuulutada, et on valmis kandideerima presidendiks valimiskogus ja ootab oma toetajatelt enda ülesseadmist. Seda tehes saaks ta selgeks, kas tema arvamus endast kui parimast kandidaadist peab paika ja kas talle avaldatud toetus kohalikest omavalitsustest on tõene.



Olenevalt lõpptulemusest alustab ta tööd Vabariigi Presidendina või jätkab mõnes muus ametis, eeldatavasti teenides Eesti Vabariiki ka edaspidi sama innukalt kui seni.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: