Marina Kaljuranna kolm valikut ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

2015. aasta 10. juulil andis Marina Kaljurand ”Aktuaalsele kaamerale” intervjuu, kus ta lausus järgmised sõnad: ”Ma võin öelda, et peaminister Taavi Rõivas on esimene poliitik, kes on võtnud vaevaks mulle seletada ja ära seletada, miks ma oleksin ministrina parem kui diplomaadina.” Kaljurand kinnitas, et ta jagab Reformierakonna eesmärke, väärtusi, põhimõtteid.

"Ja ma sain ka Taavi Rõivasele vastata jaatavalt ainult sellepärast," märkis ta. "Täna ma andsin nõusoleku olla Eesti Vabariigi välisminister. Ma loodan teha seda tööd pikalt, ma loodan seda teha hästi ja väärikalt esindada Eesti riiki.”

Intervjuu avaldas ERR ka väljakirjutusena. Sellele lisandus hiljem ühe kommentaatori lause: „Marina, Sinu väärikus pannakse sellises valitsuses peagi proovile!“ Prohvetlikud sõnad!

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid?

Asja teeb huvitavaks mõtteline ajajoon, kuhu võiks paigutada erinevad sündmused, mis kulmineerusid 30. augustil 2016 Reformierakonna juhatuse koosolekuga. Kusagil enne seda hetke hakkas Marina Kaljurand arvama, et on hoopis parim kandidaat presidendi ametisse.

Selle mõtte pani talle pähe rahva toetuse nägemine. Arvamusuuringud täpsemalt. Nüüd seisavad tal ees tõsised valikud.

Marina Kaljurand koges isiklikult omal nahal Refoermierakonna „väärtuspõhist“ poliitikat. Talle antud lubadused ei osutunud tõeks.

Huvitav, kas Kaljurand jagab endiselt Reformierakonna eesmärke, väärtusi ja põhimõtteid? Kas Kaljurand oma naiivsuses tõepoolest arvas, et Reformierakond on valmis mängima ausat mängu? Selle naiivsuse näide oli tema vabatahtlik loobumine Siim Kallase kasuks Riigikogu presidendivalimiste voorus. Eeldades teise poole ausameelset käitumist, unustas Kaljurand ära, et poliitikas ei anta, vaid võetakse.

Olles parteitu Reformierakonna kandidaat, oleks Kaljurand pidanud nägema ette valimisprotseduuri juriidikat. Aga nii tema kui tema meeskond seda tähele ei pannud. Või eirasid.

Rääkides vajadusest leida Eestile parim president, peab Kaljurand just ennast selleks inimeseks. Samas ei ole seni ta öelnud, milles just tema teistest kandidaatidest parem on. See, et ta on naine, ei tee teda erilisemaks ega unikaalsemaks.

Senised otsused ei näita teda küll parimana. Aga nüüd on tal võimalus näidata oma tegudega, kas tema senised sõnad ka midagi tähendavad. Elus tuleb teha tihti raskeid valikuid. Mitte kõik ei suuda jääda kindlaks oma veendumustele. Marina Kaljurannal on ees tõsised päevad mõtlemiseks. Võimalusi valikuteks on tegelikult kolm.

1. Astuda Reformierakonna liikmeks ja jätkata välisministrina. Leppida kujunenud olukorraga ja loobuda presidendiks kandideerimast.

Seda tehes kaotaks ta koheselt kogu usalduskrediidi, mida ta on aastaga kogunud. Sellega annab ta signaali, et aktsepteerib Reformierakonna käitumist. Edaspidi muutub tal väga raskeks kaitsta Reformierakonna tegusid ja näidata ennast, kui ausat ja eetilist poliitikut.

Sisuliselt näitaks ta ennast kui otsustusvõimetut ja põhimõttelagedat inimest. Sellega kaotaks ta ka enda Reformierakonna toetajate poolehoiu ning arvatavasti ka lõpuks välisministri ameti.

2. Astuda tagasi välisministri ametist. Teatada, et ei kavatse ühineda Reformierakonnaga ja otsib uusi väljakutseid, või siirdub tagasi diplomaadiks. Sellega annaks ta väga tugeva signaali Reformierakonna poliitikale ja näitaks ennast kui põhimõttekindlat ja väärtusi ning kokkuleppeid pidavat inimest.

3. Astuda tagasi välisministri ametist. Kuulutada, et on valmis kandideerima presidendiks valimiskogus ja ootab oma toetajatelt enda ülesseadmist. Seda tehes saaks ta selgeks, kas tema arvamus endast kui parimast kandidaadist peab paika ja kas talle avaldatud toetus kohalikest omavalitsustest on tõene.



Olenevalt lõpptulemusest alustab ta tööd Vabariigi Presidendina või jätkab mõnes muus ametis, eeldatavasti teenides Eesti Vabariiki ka edaspidi sama innukalt kui seni.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Lugejakiri



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.