Palestiina president lükkas tagasi väited KGB mineviku kohta ({{commentsTotal}})

Mahmoud Abbas.
Mahmoud Abbas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Iisraeli uurijad teatasid, et leidsid tõendeid, mille kohaselt palestiinlaste president Mahmoud Abbas tegutses 1980-ndatel aastatel Nõukogude Liidu riikliku julgeolekukomitee (KGB) agendina, edastas neljapäeval kohalik meedia.

Abbasi ametkond lükkas väited tagasi ja nimetas informatsiooni mustamiseks.

Uurijad Gideon Remez ja Isabella Ginor teavitasid oma avastusest kolmapäevaõhtuses telesaates. Nende informatsiooni kohaselt hüüti Abbasi aastal 1983 Damaskuses KGB koodinimega Mole (Mutt).

Uurijate sõnul olid nende allikateks Suurbritanniasse 1992. aastal üle jooksnud major Vassili Mitrohini dokumendid, mis olid kopeeritud KGB arhiivist.

Abbasi eestkõneleja Nabil Abu Rudeinehi sõnul on tegemist Iisraeli absurditeatriga, millega palestiinlased on juba harjunud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: