Soul: Põhja-Korea korraldas seni võimsama tuumakatsetuse ({{commentsTotal}})

Lõuna-Korea sõjaväelane vaatab telerist uudist Põhja-Korea tuumakatsetuse kohta.
Lõuna-Korea sõjaväelane vaatab telerist uudist Põhja-Korea tuumakatsetuse kohta. Autor/allikas: Scanpix / Reuters

Põhja-Korea korraldas reedel oma seni kõige võimsama tuumakatsetuse, teatas Lõuna-Korea president Park Geun-hye, mõistes katsetuse hukka kui enesehävitusakti.

Seismoloogid registreerisid Põhja-Koreas Pyunggye-ri tuumapolügooni lähistel maavärina, mille tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi.

"Me usume, et see oli tuumakatsetus. Üritame välja selgitada, kas see oli edukas. Plahvatuse võimsus vastas 10 kilotonnile," ütles Lõuna-Korea kaitseministeeriumi pressiesindaja ajakirjanikele.

Pyongyang on korraldanud alates 2006. aastast rahvusvahelise kogukonna tahet ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone trotsides viis tuumakatsetust. Eelmise aatompommikatsetuse korraldas kommunistlik riik 6. jaanuaril.

Park kritiseeris Põhja-Korea noore liidri Kim Jong-uni "maniakaalset hoolimatust".

"Kim Jong-uni režiim teenib sellega ära ainult rohkem sanktsioone ja isolatsiooni...selline provokatsioon kiirendab selle teed enesehävituse poole," sõnas Lõuna-Korea riigipea, hoiatades, et Põhja-Korea liidri kinnismõte tuumaarsenalist kujutab endast tõsist ohtu.

Park lubas suurendada survet Põhja-Koreale kõigi võimalik vahendite, sealhulgas karmimate sanktsioonidega.

Seni peeti võimsamaks Põhja-Korea kolmandat tuumakatsetust 2013. aasta veebruaris, mille võimsus jäi hinnanguliselt kuue kuni üheksa kilotonni vahele.

"10-kilotonnine plahvatus oli umbes kaks korda võimsam neljandast tuumakatsetusest ning pisut nõrgem Hiroshimale heidetud pommi võimsusest, mis oli umbes 15 kilotonni," ütles Kim Nam-wook Lõuna-Korea meteoroloogiaagentuurist.

Jaapani rahvusringhäälingu teatel valmistub kaitseministeerium saatma lennukeid analüüsima võimaliku radioaktiivsuse jälgi õhus.

"Kui Põhja-Korea korraldas tuumakatsetuse, ei ole võimalik seda sallida. Me peame esitama jõulise protesti," ütles Jaapani peaminister Shinzo Abe.

USA rahvusliku julgeoleku nõukogu teatas, et on teadlik seismilisest aktiivsusest katsepolügooni piirkonnas ja "jälgib olukorda oma regionaalsete partneritega".

Põhja-Koreale on kehtestatud pärast esimest tuumakatsetust 2006. aastal viis sanktsioonidepaketti. Märtsis kehtestas ÜRO Pyongyangile viimase 20 aasta karmimad sanktsioonid.

Esmaspäeval trotsis Põhja-Korea rahvusvahelist kogukonda kolme ballistilise raketi väljatulistamisega Jaapani merre.

Kim Jong-un nimetas katsetust "täiuslikuks" ning USA president Barack Obama lausus, et see vaid suurendab survet Pyongyangile.

Põhja-Korea väidab, et katsetas jaanuaris miniatuurset vesinikupommi.

Teadlaste sõnul sarnaneb hinnanguliselt kuue kilotonnine plahvatus Pyongyangi 2013. aasta katsetusele ning ei küündi vesinikupommi plahvatusjõu tasemele.

Allikas: AFP-BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: