Tusk Eestis: tean, et Eesti jaoks on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust šokk ({{commentsTotal}})

{{1473393858000 | amCalendar}}

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk oli täna Eestis. Kohtumisel peaminister Taavi Rõivasega arutati Euroopa Liidu ette Brexiti järel kerkinud väljakutseid ja Eesti eesistumist. Konkreetselt kõneldi ka Bratislavas tuleval nädalal toimuvast Euroopa Liidu erakorralisest tippkohtumisest ning Eesti julgeolekust.

Kohtumise peateema oli Euroopa Liidu julgeolek ja majandus, mis tõstatuvad 16. septembril toimuval erakorralisel Bratislava tippkohtumisel.

Rõivase sõnul tahetakse Bratislavas käivitada protsessid, mis tugevdaksid Euroopa Liidu sisemist ühtsust. Arutatakse ka Brexiti järgselt 27 valitsusjuhiga liidu lähitulevikku ja olulisemaid samme.

Bratislavas lähtub Eesti seisukohtadest, et ühised väärtused, rahu ja stabiilsus ning majanduslik heaolu on ühinenud Euroopas ajalooline poliitiline saavutus, mida tuleb hoida ja arendada.

Tusk: Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel peavad säilima parimad ja lähedasemad suhted

Donald Tusk ütles, et mõistab Eesti muret Suurbritannia lahkumise pärast. "Tean, et Eesti jaoks on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust šokk. Ühendkuningriik on olnud hea liitlane küsimustes nagu vabakaubandus, digitaalagenda, rääkimata julgeolekupoliitikast," ütles ta "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

"Olen kursis küsimustega, mis on siin tõusnud seoses Suurbritannia juhtiva rolliga paigutada Eestisse vägesid NATO turvameetmete raames. Rääkisin eile peaminister Theresa Mayga ja võin teile kinnitada, et me jagame seisukohta, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel peavad säilima parimad ja lähedasemad suhted," sõnas Donald Tusk.

Toimetaja: Priit Luts



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: