Kaupade eksport kahanes aastaga 6% ja import 4% ({{commentsTotal}})

{{1473398225000 | amCalendar}}

Kaupade eksport kahanes tänavu juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6% ja import 4%, teatas statistikaamet.

Ekspordi ja impordi langust mõjutas kõige rohkem kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetus EL-i liikmesriikidega vähenes oluliselt: võrreldes eelmise aasta juuliga langes eksport 8% ja import 7%. Kaubavahetuse puudujääk oli 165 miljonit eurot (2015. aasta juulis 156 miljonit eurot).

Juulis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (16%) ja Läti (10%).

Eksport vähenes kõikidesse naaberriikidesse, enim Rootsi ja Lätti. Rootsi eksporditi eelmise aasta juuliga võrreldes vähem elektriseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi ning Lätti mootorikütuseid ja transpordivahendeid. Enim kasvas eksport Nigeeriasse ja Mehhikosse.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi seadmeid.

Väljaveo kahanemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordi vähenemine (langus vastavalt 22 miljonit ja 10 miljonit eurot).

Juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Leedust (10%). Kõige rohkem kahanes import Soomest ja Lätist. Eelmise aasta juuliga võrreldes veeti Soomest vähem sisse optikaseadmeid ja Lätist elektriseadmeid. Kõige enam kasvas import Hiinast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi vähenemist mineraalsete toodete sisseveo kahanemine (langus 25 miljonit eurot).
Võrreldes käesolev aasta juuniga kahanes juulis eksport 10% ja import 7%.

Toimetaja: Priit Luts



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.