Kaupade eksport kahanes aastaga 6% ja import 4% ({{commentsTotal}})

{{1473398225000 | amCalendar}}

Kaupade eksport kahanes tänavu juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6% ja import 4%, teatas statistikaamet.

Ekspordi ja impordi langust mõjutas kõige rohkem kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetus EL-i liikmesriikidega vähenes oluliselt: võrreldes eelmise aasta juuliga langes eksport 8% ja import 7%. Kaubavahetuse puudujääk oli 165 miljonit eurot (2015. aasta juulis 156 miljonit eurot).

Juulis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (16%) ja Läti (10%).

Eksport vähenes kõikidesse naaberriikidesse, enim Rootsi ja Lätti. Rootsi eksporditi eelmise aasta juuliga võrreldes vähem elektriseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi ning Lätti mootorikütuseid ja transpordivahendeid. Enim kasvas eksport Nigeeriasse ja Mehhikosse.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi seadmeid.

Väljaveo kahanemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordi vähenemine (langus vastavalt 22 miljonit ja 10 miljonit eurot).

Juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Leedust (10%). Kõige rohkem kahanes import Soomest ja Lätist. Eelmise aasta juuliga võrreldes veeti Soomest vähem sisse optikaseadmeid ja Lätist elektriseadmeid. Kõige enam kasvas import Hiinast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi vähenemist mineraalsete toodete sisseveo kahanemine (langus 25 miljonit eurot).
Võrreldes käesolev aasta juuniga kahanes juulis eksport 10% ja import 7%.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: