Kaupade eksport kahanes aastaga 6% ja import 4% ({{commentsTotal}})

{{1473398225000 | amCalendar}}

Kaupade eksport kahanes tänavu juulis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6% ja import 4%, teatas statistikaamet.

Ekspordi ja impordi langust mõjutas kõige rohkem kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetus EL-i liikmesriikidega vähenes oluliselt: võrreldes eelmise aasta juuliga langes eksport 8% ja import 7%. Kaubavahetuse puudujääk oli 165 miljonit eurot (2015. aasta juulis 156 miljonit eurot).

Juulis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (16%) ja Läti (10%).

Eksport vähenes kõikidesse naaberriikidesse, enim Rootsi ja Lätti. Rootsi eksporditi eelmise aasta juuliga võrreldes vähem elektriseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi ning Lätti mootorikütuseid ja transpordivahendeid. Enim kasvas eksport Nigeeriasse ja Mehhikosse.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mehaanilisi seadmeid.

Väljaveo kahanemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (sh mootorikütus) ning keemiatööstuse tooraine ja toodete ekspordi vähenemine (langus vastavalt 22 miljonit ja 10 miljonit eurot).

Juulis imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12%) ja Leedust (10%). Kõige rohkem kahanes import Soomest ja Lätist. Eelmise aasta juuliga võrreldes veeti Soomest vähem sisse optikaseadmeid ja Lätist elektriseadmeid. Kõige enam kasvas import Hiinast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, mehaanilisi masinaid, transpordivahendeid ning mineraalseid tooteid. Enim mõjutas impordi vähenemist mineraalsete toodete sisseveo kahanemine (langus 25 miljonit eurot).
Võrreldes käesolev aasta juuniga kahanes juulis eksport 10% ja import 7%.

Toimetaja: Priit Luts



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema