Eamets leiab, et sularaha kaotamine oleks esmatõhus varimajanduse vastu ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan ja makroökonoomika professor Raul Eamets
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan ja makroökonoomika professor Raul Eamets Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sularahast loobumise idee käis juba kuus aastat tagasi välja professor Raul Eamets, kes erinevalt president Toomas Hendrik Ilvesest ei pea seda siiski esmatõhusaks ravimiks korruptsiooni vastu.

"Mina tõstsin toona esile rohkem varimajanduse teemat. Mõeldes korruptsiooni teemale, siis see on keerulisem, sest meil on olemas igasugused muud variandid peale raha, kuidas meelehead pakkuda. Kas räägime siin teenuste pakkumisest või väga lihtsa näitena kinkekaardist. Sellise igapäevakorruptsiooni mõttes on kindlasti muid lahendusi peale sularaha," rääkis Eamets intervjuus Vikerraadiole.

Küsimusele, kas sularaha kaotamine ei pruugi korruptsiooni vastu siiski esmatõhus ravim olla, vastas Eamets: "Kardan küll, et ei pruugi olla."

"Varimajanduse puhul langeks sularaha olemasoluta ümbrikupalkade teema kohe ära. Kui räägime kriminaalsest maailmast, organiseeritud kuritegevusest, siis seal leitaks ilmselt asendusraha, olgu selleks näiteks kuld," rääkis majandusprofessor.

Ettepaneku, et Eesti võiks sularahast loobuda, käis Eamets välja 2010. aastal konverentsil TEDx esinedes. "Juba siis oli ette näha ja tänased tendentsid on seda tõendanud, et sularaha osakaal kaubandusettevõtete käibes kahaneb ja päris hoogsalt."

Tänasel päeval nõustub Eamets pankur Indrek Neivelti prognoosiga, et 20-30 aastat läheb sularaha kaotamiseni veel. "See on põlvkondadega seotud, sest praegu on mingi osa elanikkonnast, kes eelistab sularaha. Noorema põlvkonna inimesed eelistavad kaardimakseid."

Toimetaja: Priit Luts



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: