Kaljuranna avaldus: olen tänaseks tõesti sõltumatu kandidaat, kuna minu taga ei seisa ühtegi erakonda ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand, tagaplaanil Taavi Rõivas.
Marina Kaljurand, tagaplaanil Taavi Rõivas. Autor/allikas: Tauno Tõhk

Välisministri kohalt lahkuv Marina Kaljurand tegi reedel järgmise avalduse:

"Armas Eesti rahvas, head sõbrad!

Olen otsustanud, et küsin endale valimiskogu liikmete toetust, et kandideerida Eesti Vabariigi Presidendiks. Viimase nädala jooksul, pärast Reformierakonna juhatuse enamuse otsust mind valimiskogus mitte toetada, olen sügavalt mõelnud, mida ja kuidas edasi. Milline oleks see tee, mis ei viiks mind vastuollu minu isiklike põhimõtetega. Mul ei ole kombeks valida kergemat teed. Ma ei karda vastutust ega pole selle eest kunagi põgenenud. Kuigi raskeid hetki on olnud. Nagu meil kõigil.

Võtsin enda jaoks lõppeva nädala jagu mõtlemisaega ja olen selle aja jooksul saanud uskumatult palju julgustust: telefonitsi ja meilitsi, Setust ja Saarest, väga erinevatelt inimestelt. Sealhulgas ka valijameestelt, kes väljendasid valmisolekut seada mind valimiskogus üles presidendikandidaadina.

Kõige selle eest tahan öelda: suur, suur aitäh kõigile toetajatele üle Eesti. Teie seas on nii omavalitsuste kui ka kultuuri-, äri-, hariduse-, spordi-, põllumajanduse ja teiste elualade esindajaid, sealhulgas ka Riigikogu liikmeid. Teie hulgas on eri päritoluga ja emakeelega inimesi, noori ja vanu, mehi ja naisi. Teid ühendab see, et te loodate ja usute minusse. Järelikult pean ka mina uskuma, töötama ja veel kord töötama selle nimel, et seda usaldust, mis meil tekkinud on, õigustada. Tänu teile on minu senine teekond olnud erakordselt inspireeriv ja edasiseks jõudu andev. Tänu teile võin ma öelda, et rahva arvamus loeb, sest ainult tänu teile olen ma täna seal, kus ma olen. Ma tänan teid kogu südamest.

Ühtlasi esitasin täna peaministrile tagasiastumisavaluse välisministri ametikohalt. Olen veendunud, et ei ole õige jätkata välisministrina Reformierakonna juhitavas valitsuses, samal ajal konkureerides Reformierakonna kandidaadiga. Ma loodan, et välisteenistus saab väärika ja pühendunud ministri.

See otsus ei olnud lihtne, sest saan aru vastutusest, mis kaasneb välisministri tööga. See samm oli raske ka isiklikel põhjustel. Täna lõpeb minu enam kui 25-aastane välisteenistus, mis on olnud minu töö, minu hobi, minu kutsumus, minu elu. Aga ma ei saa minna vastuollu oma südametunnistuse ja põhimõtetega.

Mis kallutas mind sellist otsust tegema?

Esiteks - see lai toetus, mida erinevad inimesed sõltumata rahvusest, soost või erakondlikust kuuluvusest on mulle kuude kaupa väljendanud, ei ole lihtsalt üks meeldiv tänukiri või auhind, see on ka kohustus ja vastutus. Kandideerimata jättes petaksin kõiki neid, kes usuvad minusse ja loodavad, et saan mõjutada Eesti tulevikku just selles suunas nagu soovivad ja ootavad Eesti inimesed. Ma ei peta neid, kes minusse usuvad.

Teiseks - valimine ja valituks saamine on vaba ühiskonna alus. Kandideerides kinnitan ma nii endale kui Eestile, et me oleme oma otsustes vabad. Selle põhimõtte mõistmine ei ole alati paraku nii üldarusaadav, kui tahaks uskuda. Meenutagem 2006. aasta presidendivalimisi, mil üks juhtiv poliitik soovitas kultuuriinimestel ja kodanikel oma liistude juurde jääda. Andes mõista, et nende liistude hulka ei kuulu valimises ja valituks saamises osalemine. Kodanikud ja valijamehed ähvardusest ei hoolinud, vaid rakendasid oma kodanikuõigusi. Ähvardamisega demokraatiat ei tehta.

Kolmandaks - olen tänaseks tõesti sõltumatu kandidaat, kuna minu taga ei seisa mitte ühtegi erakonda. Küll aga inimesed pea kõikidest erakondadest ja maailmavaadetest. Usun, et minu kõrval saavad seista kõik need, kes on väsinud lõpututest vastandumistest. Võin piltlikult öelda, et minu erakond on minu toetajad.

Neljandaks - näen ja tunnen vajadust suurema ja kõikehõlmavama ühiskondliku dialoogi, kaasamise ja koostöö järele. Mulle on kohtumistel korduvalt öeldud, et presidendilt oodatakse oskust ja soovi kõnetada erinevaid ühiskonnarühmi, erinevate muredega ja erinevaid emakeeli kõnelevaid inimesi, ka neid, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Ma olen valmis seda tegema, ma soovin seda teha ja ma oskan seda teha. Minu elu ja töö on suuresti seisnud oskuses märgata, kuulata, selgitada ning lahendusi leida, ka kõige keerulisemates olukordades. Ma ei lakka ka presidendina olemast Marina. President ei saa elada väljaspool meie igapäevast elu. Presidendi hääl ei tohi olla eliidi hääl.

Viiendaks - me elame keerulisel ja rahutul ajal ning ei ole oodata, et rahvusvaheline olukord lähiajal oluliselt muutuks. Kokkulepitud julgeolekukorraldus on pideva surve all, rahvusvahelist õigust püütakse väänata ja moonutada. Me elame maailmas, kus on üle 60 miljoni põgeniku. Me elame olukorras, kus terrorism ja ekstremism püüavad hirmutada meid ning muuta meie elu ja väärtushinnaguid. Me elame ajal, kui inimesed ei tunne ennast alati turvaliselt ja kindlalt ning muretsevad tuleviku pärast.

Sellisel ajal peab Eesti riigipeaks olema inimene, kes ei page probleemide eest. Riigipea peab seisma Eesti rahvuslike huvide eest, ja ka teadma, kuidas ning kellega koos seda teha. Sõprade ja liitlastega koos oleme tugevad, üksi ja määramatusest tuge otsides osutuma nõrkadeks. Eesti on minu ja meie ainus kodu. Olen kogu elu, ka kõige raskematel hetkedel teadnud ja tundnud, et olen koos Eestiga ja tahan olla koos Eestiga. Ma seisan kaljuna Eesti eest.

Minu otsus on tehtud. Edasine sõltub valijameestest ja -naistest. Soovin teile julgust teha selline valik, nagu just teie paremaks ja õigemaks peate. Soovin, et juhinduksite valiku tegemisel oma südametunnistusest ja soovist valida Eestile parim president.

Hea valimiskogu liige - ma soovin ja palun teie toetust: kui te olete valmis mind toetama ning kui ma ei ole veel teieni jõudnud, siis palun andke endast märku. Olen valmis kõigiga kohtuma ja rääkima. Nii nagu seni ja nii nagu edaspidi."



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema