Kallas: kampaanias muutusi ei tule - lisatud pressikonverentsi video ({{commentsTotal}})

{{1473408678000 | amCalendar}}

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ennustas, et Kaljuranna kandideerimisotsuse mõjul seisab neil valimiskogus ees tõsine vastasseis. Pressikonverentsil rõhutas ta, et oma valimiskampaania plaanis ta muutusi tegema ei hakka.

"Kampaania plaane see ei muuda," ütles Kallas reede pärastlõunal pressikonverentsil. "Iga lisanduv kandidaat sööb hääli - kõigilt teistelt kandidaatidelt. /.../ Kaljurand võtab ilmselt ära hääli hoopis rohkem Mailis Repsilt ja Allar Jõksilt."

"Valijameestel, kes üle Eesti tulevad kokku, on raske tagasi minna ilma tulemuseta," prognoosis Kallas presidendi valimist valimiskogus. "Motiveeritus ühise platvormi leidmiseks võiks olla suur."

Kallas prognoosis enda jõudmist valimiskogu teise vooru. Teist kandidaati, kes sinna võiks jõuda, ta ennustada ei soovinud.

Valitsuse lagunemist või peaministri vahetumist Kallas ei näe. Samuti ei soovinud ta vastata küsimusele, kes võiks saada Kaljuranna asemel välisministriks. Ta tõrjus sel teemal mitmeid ajakirjanike küsimusi, korrtes, et see on peaministri otsus.

Kallas tõdes, et olukord valimiskampaanias on kahtlemata muutunud.

Kallas ütles ajakirjanikele, et kohtub järgmisel nädalal igal päeval omavalitsustegelastega.

Reformierakonna sisepingete kohta Kallas detailsemaid kommentaare ei andnud: "Reformierakond on oma otsuse teinud."

Vastuseks küsimusele, mida ta hakkab tegema, kui presidendiks ei saa, ütles Kallas: "Ma olen edasi Siim Kallas." Ka lubas ta "kõigis tulevastes ametites" jätkata loengutega Tartu ülikoolis.

"Iga president, kes valitud saab, peab põhiseaduse kohaselt olema erakondade ülene. Ilma erakondade toetuseta presidendiks ka ei saa," märkis Kallas Kaljuranna poolt rõhutatud sõltumatust kommenteerides.

Kallas tuletas meelde, et just tema oma väljatulekuga mais on andnud presidendivalimistele seekordse hoo.

„Ma arvan, et mõnes mõttes on presidendivalimised jõudnud sinna, kuhu nad loogiliselt jõudma pididki," ütles Kallas reede hommikul tehtud avalduses. "Mina, Marina Kaljurand ja kõik teised kandidaadid konkureerime valijameestekogus 24. septembril. Tänane otsus näitab, et valjameestekogus ootab meid ees tõsine vastasseis."

 

Allikas: ERR



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema