Olav Anton: presidendivalimised – pokkerimäng poliitlaval ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Arnaud Fraioli/Creative Commons

"Presidendi isiku osas kokkuleppele jõudmist on neil valimistel takistanud kaks asjaolu: esiteks juba käivitunud kohalike valimiste kampaania ning teiseks üksteist välistavad poliitilised eesmärgid, mida võiks tinglikult nimetada "kambakas Reformile", "täielik ühiskondlik kannapööre" ja ”peenhäälestus"," kirjutab Olav Anton oma arvamusloos.

Presidendivalimised toimuvad kahes jaos. Esmalt poliitteater rahvale, kaasates meediat ja korraldades sobivaid üritusi. Lõpetuseks, enne kooliaasta algust, "kolm otsustavat partiid" riigikogus. Teises jaos loodetavasti valib valimiskogu 24. septembril viienda Eesti Vabariigi Presidendi. Seekord on protsess olnud varasematest oluliselt kirglikum ja intriigi lisandub valimiskoguks üha juurde.

Erinevalt eelmistest presidendivalimistest 1992., 1996., 2001., 2006. ja 2011. aastal ei suutnud riigikogu sellel korral isegi 51 häält ehk lihthäälteenamust saavutada. Need, kes väitsid, et riigikogus on võimalik president (68 häälega) ära valida, on tegelikkusest irdunud sinisilmad või valetajad. Õigem oleks öelda, et toimus bluffimine, mis, nagu pokkeris ikka, käis asja juurde.

Erakondade kokkuleppimise tegid võimatuks kaks asja.

Esiteks on peaaegu märkamatult käivitunud 2017. aasta 15. oktoobri kohalike valimiste kampaania. Erakondade motiivid muutuvad selles valguses täiesti mõistetavateks. Kui sind presidendivalimiste pildil ei ole, siis pole sind lihtsalt olemas. Valijamehed ei vali mitte ainult presidenti, vaid on ka loomulik sihtmärk "erakondade skalbiküttidele”.

Teise takistuse kokkulepete teele püstitasid kolm erinevat poliitilist eesmärki, mis üksteist välistasid. Tinglikult võiks neid nimetada järgmiselt: "kambakas Reformile", "täielik ühiskondlik kannapööre" ja ”peenhäälestus".

Kambakas oravatele jooksis liiva

"Kambakat" alustas IRL Vabaerakonna kätega. Sellist karmi hinnangut sunnib andma tõsiasi, et IRL viis Allar Jõksi selja taha varjudes läbi reklaamlehtede kampaania, mis uuendas erakonna kohalike valijate andmebaasi. Kampaania oli ebavajalik ja Allar Jõksi presidendikandidatuuri seisukohalt isegi kahjulik. Vabaerakonna täielik unustamine näitas ära ka tegeliku kasusaaja.

See, et endine õiguskantsler asja nii stoilise rahuga võttis, on tema võimaliku äravalimise puhuks suurem ohumärk kui arvamusfestivalil "jõksimine" (rahvaluulest pärit uudissõna).

"Kambaka" neutraliseeris Reformierakonna leping sotsiaaldemokraatidega. Eiki Nestori lubadus "viieteistkümne kaardiga kahekümne ühene partii mängida” sai küll täidetud, kuid lõhe oravaparteis jäi sotsidel märkamata. Pilku pimestas ka enesekidlus, mis on avaldatud ERRi uudisteportaalis 2. juulil 2016: ”Nestor: president valitakse riigikogus”.

”Täieliku ühiskondliku kannapöörde" eesmärgi taga on Keskerakond. Lisaks peaministri ja valitsuse väljavahetamisele taotleb Keskerakond ka senise poliitika täielikku revisjoni ja muutmist.

Tahetakse ellu viia istuva presidendi üleskutse aastapäevakõnest 24. veebruarist 2014: "Käimas on suur ajalooline muutus nii meil kui kogu maailmas, mille kokkuvõte võiks olla: "Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.” See ongi tänase Eesti mure. Mis toond on meid siia, see enam edasi ei vii.”

Antud teemat on keskerakondlased arutanud Siim Kallase, Rein Langi ja teiste anonüümsust palunud reformikatega.

Kallas ja Kaljurand tühistasid peenhäälestuse

”Peenhäälestuse” autor on "valitsuse oravate tiib" ja presidendivalimiste kontekstis võeti see kasutusse kohe alguses. Idee on kõlanud kümneid kordi: "Presidendi isiku suhtes meil huvi puudub ja ainuke tingimus valimiste protsessi korraldamiseks on tänase valitsuse püsimine.” Tavapäraselt on nii Eestis kui ka teistes riikides igad, nii kohalikud, europarlamendi kui ka presidendivalimised, kutsunud esile muutused täitevvõimus.

Siim Kallas ja Marina Kaljurand ei nõustunud huvi puudumisega presidendi isiku suhtes ja alustasid kampaaniat. Täpsem oleks ütelda, et Kallas käivitas oma meeskonna ja Kaljuranna meeskond käivitas oma kandidaadi. Reformiministrite ja eriti peaministri ambivalentsus valas mitte ainult õli tulle, vaid ajas segadusse ka Urmas Paeti ja isegi Jaak Jõerüüdi. "Pokkerimänguks" olid kõik tingimused loodud.

Oht varitseb valimiskogu teises voorus

Täna on valimised jõudnud valimiskogu ukse ette. Selle liikmete määramine peab lõppema 17. septembriks. Tundes nii valimiskogu liikmete hingesesundit kui ka lähenevate kohalike valimiste mõju, julgen väita, et valdade ja linnade esindajad ei nõustu "pokkerimängu" jätkama ning teevad omalt poolt kõik Vabariigi Presidendi äravalimiseks. Tõsi, 335-liikmelises valimiskogus (1996: 374, 2001: 367 ja 2006: 345) on riigikogu 101 liikme osakaal suurim ajaloos.

"Mängulusti" oht tuleb tagasi valimiskogu teises voorus, kus kehtetute ja märkimata valimissedelite hulgaga on võimalik luua olukord, et ükski kandidaat ei kogu nõutavat lihthäälte enamust (168 valimiskogu liikme toetust ) ja valimised liiguvad uuesti riigikokku. Selle "õnnetuse" tekitamises võib eksimatult süüdistada ainult parlamendierakondi.

Huvitavad arengud tekitab ka uute kandidaatide lisamine protsessi. Ainsana võib "rohelist tuld" ennustada Allar Jõksile. Valimiskogus ootavad teda ees Siim Kallas ja Mailis Reps, riigikogu voorude kaks paremat. Lisanduvad kandidaadid peavad selle staatuse saamiseks kokku puutuma Lutsu "Suvest" tuntud tõnissonliku suhtumisega: "Ma oleks parem kodust ära läind, kui sulle allkirja andnd." Kandidaatide "kredibiilsuse" tõstmiseks oleks siiski kasulik koguda võimalikult suur esitajate arv.

Kohalike valimiste kampaania juba käib

Enne valimiskogu käivituvad ka erakondade kohalike valimiste kampaaniad. Kõige nobedam selles vallas on olnud IRL, tõstes kilbile "kahe tooli seaduse". Teise, suurt huvi tekitava haldusreformi seaduse osas peab IRL hoidma madalat profiili. Valdade liitmise ründamise korral tekib kohe küsimus, kas IRL valetas kümme aastat jutti või teeb seda praegu. Kahe tooli seaduse (sätestab riigikogu liikmete lubamise kohalike volikogude liikmeteks) kriitika on hea "tööriist" nii presidendi valimiste kui ka kohalike valimiste kampaanias.

Riigikohus on 2005. aastal seda teemat arutanud. Sisulist otsust riigikohus ei teinud, kuid kuulutas seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks põhjusel, et seaduse rakendumise ja kohalike valimiste vahele jääb liiga lühike ajaperiood.

Kuidas otsustatakse sellel korral, eks aeg näitab. Seniks saab Allar Jõks presidendikampaanias rahulikult "särki rebida". Kohtuveskid jahvatavad piisavalt aeglaselt, et ka IRL saab pakkuda kohalike valimiste kampaanias Allar Jõksile – juhul, kui teda ei valita presidendiks – Eerik-Niiles Krossist vabaks jäänud kohta "kahe tooli seaduse droonide lennutamiseks”.

Kokkuvõtteks – usun, et minuga nõustuvad ka oponendid, et Eesti peaks olema nii edukas, et suudaks oma presidendi ära valida enne USA-d.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Euroopa Liit ravib üheskoos e-tervise süsteemi

Euroopa Liidu riigid on nüüdseks teinud juba aastaid koostööd e-tervise valdkonnas, kuid tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul pole ühendus olnud uute lahenduste leidmisel piisavalt ambitsioonikas ja kiire. Ka Eesti tervise infosüsteem otsib endiselt viise, kuidas andmeid paremini töödelda ja eri osapooli kaasata.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.Eesti maakondade kõrgeimad tipud mõõdetuna Amsterdami nullist.
Munamägi on kõrgem: Eesti loobub kõrguste arvutamisel Kroonlinna nullist

Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, mille alusel hakkab Eesti sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eesti loobub.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

"Eesti mängu" seitsmes hooaeg"Eesti mängu" seitsmes hooaeg
TEST: Kas oled "Eesti mängu" uueks hooajaks valmis?

Suvine mälumängusaade "Eesti mäng" alustab tänasest oma seitsmendat hooaega. Pane ennast testis proovile, kas vaim on uueks hooajaks valmis.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

Melanoomi rakk.Melanoomi rakk.
Isikustatud vähivaktsiin tõrjus inimkatsetes edukalt nahavähki

Kasvajarakkude DNA põhjal loodud vähivaktsiin aitas kahes kliinilises katses tosinal melanoomi põdenud patsiendil ennetada vähi naasmist vähemalt kahe aasta vältel, teatavad kaks sõltumatut teadlasrühma. Hetkel jääb aga veel ebaselgeks, kui palju personaliseeritud vähivaktsiinid maksma hakkaks ja millal need argikasutusse jõuavad.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema